Uuring: alla poole Eesti elanikkonnast saab majanduslikult hakkama

Vaesusriskide hindamisel ja potentsiaalsete abivajajate määratlemisel on oluline inimeste enesehinnang oma majanduslikule toimetulekule, teatas statistikaamet.

Tööjõu-uuringu andmetel tuli 2007. aasta IV kvartalis majanduslikult toime 60% 15–74-aastastest, 31% tuli toime mõningate raskustega ning 9% suurte raskustega. Kahe aastaga on näitajad oluliselt muutunud. 2009. aasta IV kvartaliks oli toimetulijate osatähtsus langenud alla poole – 48%-ni. Mõningate raskustega toimetulijate osatähtsus oli kasvanud 37%-ni ning suurte raskustega toimetulijate osatähtsus 15%-ni.

Toimetulekuraskused ähvardavad ennekõike töötuid ning nende seas pikaajalisi töötuid ehk neid, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. 2009. aasta IV kvartalis kasvas oluliselt pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas. Raskused uue töökoha leidmisel on toonud kaasa ka suurenenud huvi Eesti tööturu jaoks ebatüüpiliste töökohtade vastu.

Tüüpiliseks Eesti puhul saab pidada seda, et väga vähe on ajutise iseloomuga töökohti ning see ei ole muutunud ka majanduslanguse tingimustes. Samal ajal on oluliselt kasvanud tööotsingul olevate inimeste valmisolek võtta vastu ka ajutise iseloomuga tööd.

Ollakse nõus ükskõik millise tööga

2007. aasta IV kvartalis otsis ainult alalist tööd 57% töötutest ning neid, kes ostsid küll alalist tööd, kuid oleks nõus olnud vastu võtma ka ajutist tööd oli 39%. 2009. aasta IV kvartalis otsis ainult alalist tööd 32% töötutest ning 63% oli neid, kes otsisid küll alalist tööd, kuid oleks nõus vastu võtma ka ajutise töö.

See viitab muuhulgas sellele, et paljude perede majanduslik olukord on sedavõrd raskeks muutunud, et ollakse nõus ükskõik millist tööd vastu võtma, et pere majanduslikku olukorda parandada. Toimetulekuraskustega inimeste osatähtsuse kiire kasv ja töötute raskused uuesti tööturule tagasi pöörduda ning nende sissetulekute oluline vähenemine prognoosib samas ka kihistumise suurenemist ja ebavõrdsuse kasvu.

Majandusliku toimetuleku hindamisel on inimeste lähtekohad erinevad ja sõltuvad näiteks senistest tarbimisharjumustest, aga ka oma võimaluste võrdlemisest sõprade või tuttavate tarbimisvõimalustega. Toimetuleku hinnang peegeldab ka üldist kindlustunnet ja igapäevaseks toimimiseks vajalike ressursside piisavust, see on teatud mõttes subjektiivne vaesusehinnang.

Detailsem analüüs vaesusest ja vaesusriskidest ilmus täna, 26. veebruaril kogumikus „Vaesus Eestis. Poverty in Estonia” (http://www.stat.ee/38021).