NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
alati tuuakse näiteks see, et töötaja saab puhkust ette. Töötajal on varasematest perioodidest jäänud kasutamata puhkust rohkem kui 40 päeva + jaanuarist juunini veel 14 päeva ja praeguses majandusolukorras pole firmal võimalik anda töötajale nii pikka puhkust. Kas siis peab töötaja selle puhkuse tööandjale kinkima. Ilma töölepingut lõpetamata pole ju võimalik kasutamata puhkuse eest kompensatsiooni maksta ning puhkus aegub aasta jooksul. Muidugi variant on see, et töötaja vormistab puhkuse ja töötab vormistatud puhkuse ajal tasuta edasi.... Jälle üks kabinetivaikuses sündinud kamarajura, millel pole reaalse eluga midagi pistmist. Milla ometi seadusetegijad hakkavad arvestama reaalse eluga???
Veidi ajaloost. ENSV päevil puhkus ei aegunud. Et ma vabatahtlikult - välitööde iseloomust tulenevalt - ei olnud kuuel aastal puhanud, siis sain kätte kuue asasta puhkuse ja osa seitsmenda aasta puhkust, s.o pool aastapuhkust puhkamise eest.
Mingil põhjusel püütakse näidata, et nüüd on tekkinuid väga keeruline olukord. Pole siin midagi keerulist.
Siiamaani said oma puhkuse töötatud aja eest tagantjärgi ja kui töölt ära läksid, siis üsna tihti maksti väljavõtmata puhkuse eest veidi kompensatsiooni. Kunagi ammu oli nii, et sai ka ilma puhkusteta töötada mitmeid aastaid ja see puhkus lükkus järgmistesse aastatesse. Siis võis lõpuks lahkudes päris suur summa tulla, aga see pole enam ammu nii.
Nüüd antakse puhkus ette ja seega tuleb enamasti töölepingu lõpetamisel teenimata puhkus rahas tagasi anda. Võetakse lõppearvbest maha tavaliselt. Ongi kõik.
Ainuke keerutamise koht on see, et mõned tööandjad püüavad uuele korrale üleminekut kuidagi välja siluda. Sellepärast siis "soovitatakse" järgmisel aastal vähem puhata või jõulude aegu nädalake puhkust "lisaks" võtta. See ei ole töötaja mure ja ärge laske lollil raamatupidajal endale pähe istuda. Olen ka sellist juttu kuulnud, et raamatupidaja arvuti ei lase teisiti teha, kui et ma pean nüüd kohe, enne aasta lõppu veel puhkust võtma 12 päeva. Vastu pead selle arvutiga sellele raamatupidajale!
Vaja oligi selleks, et töötjale ei peaks maksma saamata puhkuse eest kompensatsiooni. Ajab ikka ilgelt närvi, kui töötaja läheb töölt ära ja siis selgub, et ta pole puhkusel olnud. Maksa lihtsalt puhast raha inimesele, kes lahkub ja kellest nii ehk naa mingit kasu ei ole.
Nüüd on parem. Kui ta ei ole puhanud, siis ei ole ja kõik. Kui on puhanud, siis maksab selle teenimata osa tagasi.
Nagu algusest peale jutuks oli, uus töölepingu seadus muudab tööturu paindlikumaks. Sellepärast.
selleks , et Sul rohkem küsimusi ei tekiks!( nt. MIKS ikka on ainuke kokkuhoiukoht päästjate koondamine, MIDA tegelikult tähendab langi uus ajakirjanduse "allikate kaitse seadus", KAS on ikka reaalne, et euro tuleb 2011.a. jne.jne.)
Mis tähendab uus TLS.Momendil kehtiv töölepinguseadus ei ole UUS,vaid praegu kehtiv ja ainuke seaduslik töölepinguseadus.Kui otsingusse panna Eesti Vabariigi Töölepinguseadus siis näidadakse vana seadust.Missuguse imesõnaga leiab praegu kehtiva töölepinguseaduse.Kas see on sihilikult keeruliseks tehtud.
Kas need taibud kes neid seadusi aina muudavadka ise aru saavad ?
Muuta asja mis toimib?
Noh aga ajukääbikud peavad ju tõestama ,et nad vajalikud on!
Varsti hakkame hambaid ka läbi päraku ravima!
Olen käinud kahel koolitusel ja kummalgi neist ei räägitud sellest, et nüüd tuleb töötajalt võtta allkiri, kas ta soovib, et ta saaks puhkust kehtiva seaduse järgi või mitte!! Pr.Egle Kääratsi sõnul muudeti senikehtinud korda, s.o. üleminek kalendriaasta eest antavale puhkusele, sellepärast, et olevat olnud võimatu aru saada, kuidas puhkust arvestatakse!?! Seni selgitati kuidas uuele puhkusearvestusele üle minna; kuidas varasemad puhkused kaovad 01.07.2013; et uue seaduse järgi saab eelmise aasta puhkust kasutada ka järgmisel aastal, kuid ülejärgmisel see kaob. Et asi oleks veel segasem, tuleb nüüd iga töötajaga vestlus maha pidada, et kuidas ta ikkagi tahab, kas kehtiva seaduse järgi või kuidagi teistmoodi ja selle kohta allkiri võtta. Kuidas jääb siis sellega, mida varem seminaridel korrutati: kõik kasutamata puhkused jäävad selle aasta juurde, mille eest nad olid ette nähtud! Inimene puhkab kõigepealt käesoleva aasta puhkuse ja alles seejärel tekib tal õigus kasutada vanu, kasutamatajäänud puhkuseosasid? Kas ei oleks õigem tunnistada, et puhkuste arvestamise korra muutusega pandi puusse!
Vastuseks ühele eelnevale kommentaarile. Kehtiva seaduse nimi on Töölepingu seadus. Minule juba teatati ühest ametiasutusest, et märgin valest, kui kirjutan EV TLS. Mulle jäi ka arusaamatuks, et kas polegi tegu Eesti Vabariigi seadusega!?!
aga tööandjaga saab alati kokku leppida puhkuse suhtes . Võib puhkuserahad välja võtta , aga puhkusel olla siis kui tahad . Võimalusi on mitmeid. Tuleb vaid asja arutada tööandjaga , aga mitte nutta ajalehes.
Märge EV pandi ette sel ajal, kui eesti oli iseseisvunud riigina, kuid oli vaja seadusi vastu võtta ülemnõukogul, kes oli enne esimesi riigikogu valimisi seadusandlik kogu. Siis pandigi ette EV. Vastasel juhul oleks olnud segadus, sest ülemnõukogu võttis ka vastu ENSV ajal seadusi.
Seega. Kõik seadused, mille pealkirjas on EV on ülemnõukogu poolt veel vastu võetud.
tehti töötajatele külma jälle. Ei ole ei puhkust, ega ka puhkusetasu. Tööta ennast surnuks, kui tahad.
Aga tänan seletamast. Siis ei võta oma puhkust järmgine aasta välja rohkem, kui pool ja seda aasta keskel. Aasta teise poolde ei planeeri mingit puhkust.
"...olevat olnud võimatu aru saada, kuidas puhkust arvestatakse."
Misasja!? Kõrgema majandusharidusega inimesed ei saa aru, kuidas puhkust arvestada ja siis teevad uue sedause. Muidugi ei saa nad siis ka aru, kuidas arvestada ja eriti ei saa nad aru, kuidas ühelt arusaamatult arvutselt teisele arusaamatule üle minna. On see ikka tõesti võimalik?
Hoopis Leod ja Liisud ei saanud eelmisest puhkusearvestusest aru. Enne puhkust käisid alati uurimas, palju neil ikka vabu päevi saada on. Palju tööaega kulus neile selgituste jagamiseks. Kui praegune üleminekuperiood läbi saab, on eelkõige töötajal arvestusest lihtsam aru saada.
Palun selgitage, mis puhkus 35 päeva on töövõimetuspensionäril- too ei saa ju üldse tööd teha kui ta on töövõimetu!Vastasel juhul ei saa talle maksta töövõimetuspensioni!
Kõigil töövõimetus-pensionäridel ei ole ju 100%-list töövõime kaotust. See on nii, nagu varem olid invaliidsusgrupid, I, II ja III. II ja III loeti osaliselt töövõimelisteks. Nii ka nüüd, kellel on väiksem töövõimekaotuse protsent ja leiab sobiva töö, las töötab, aga põhipuhkust on neile ettenähtud 35 kalendripäeva. Tänapäeval, kui enam tööraamatusse templit ei lööda ja nüüd koguni enam tööraamatuid ei ole, sageli töötajad ei ütlegi oma tööandjale, et neil on töövõimekaotus, nii kaotavad nad ka selle pikendatud põhipuhkuse. Nende seitsme päeva eest ei maksa tööandja, tähendab maksab küll, aga saab selle tagasi.
„Tere, Eesti!” ütleb Peterburist Kohtla-Järvele tööle tulnud tohter Dmitri Milovidov. „Tere!” ütleb Eesti vastu. „Sind on meile hädasti tarvis!” Sama käib Moskvast saabunud Igor Vagimovi kohta. Foto: Rein Sikk
Uuest aastast muutub puhkuse andmise kord
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Siiamaani said oma puhkuse töötatud aja eest tagantjärgi ja kui töölt ära läksid, siis üsna tihti maksti väljavõtmata puhkuse eest veidi kompensatsiooni. Kunagi ammu oli nii, et sai ka ilma puhkusteta töötada mitmeid aastaid ja see puhkus lükkus järgmistesse aastatesse. Siis võis lõpuks lahkudes päris suur summa tulla, aga see pole enam ammu nii.
Nüüd antakse puhkus ette ja seega tuleb enamasti töölepingu lõpetamisel teenimata puhkus rahas tagasi anda. Võetakse lõppearvbest maha tavaliselt. Ongi kõik.
Ainuke keerutamise koht on see, et mõned tööandjad püüavad uuele korrale üleminekut kuidagi välja siluda. Sellepärast siis "soovitatakse" järgmisel aastal vähem puhata või jõulude aegu nädalake puhkust "lisaks" võtta. See ei ole töötaja mure ja ärge laske lollil raamatupidajal endale pähe istuda. Olen ka sellist juttu kuulnud, et raamatupidaja arvuti ei lase teisiti teha, kui et ma pean nüüd kohe, enne aasta lõppu veel puhkust võtma 12 päeva. Vastu pead selle arvutiga sellele raamatupidajale!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Nüüd on parem. Kui ta ei ole puhanud, siis ei ole ja kõik. Kui on puhanud, siis maksab selle teenimata osa tagasi.
Nagu algusest peale jutuks oli, uus töölepingu seadus muudab tööturu paindlikumaks. Sellepärast.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Muuta asja mis toimib?
Noh aga ajukääbikud peavad ju tõestama ,et nad vajalikud on!
Varsti hakkame hambaid ka läbi päraku ravima!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Seega. Kõik seadused, mille pealkirjas on EV on ülemnõukogu poolt veel vastu võetud.
Tuvastamata Kasutaja
Aga tänan seletamast. Siis ei võta oma puhkust järmgine aasta välja rohkem, kui pool ja seda aasta keskel. Aasta teise poolde ei planeeri mingit puhkust.
Tuvastamata Kasutaja
Misasja!? Kõrgema majandusharidusega inimesed ei saa aru, kuidas puhkust arvestada ja siis teevad uue sedause. Muidugi ei saa nad siis ka aru, kuidas arvestada ja eriti ei saa nad aru, kuidas ühelt arusaamatult arvutselt teisele arusaamatule üle minna. On see ikka tõesti võimalik?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13120...
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja