Uue Sakala keskuse ehituse tagant paistavad Merko ja Skanska kõrvad

Kui uue Sakala keskuse ehitus peaks AS-il Uus Sakala soiku jääma, kannavad sellest kahju mitte ainult Peeter Rebane ja tema äripartnerid, vaid ka Merko Ehitus ja Skanska EMV – uue keskuse tõenäolised ehitajad.

Skanska juhi Jaanus Otsa sõnul on Skanska ja Merko 1. oktoobril 2004 ühiselt sõlminud Uus Sakalaga töövõtulepingu Sakala kinnistul ümber- ja juurdeehitamiseks. Ehituse algus on algselt kavandatud 2005. aasta veebruarist küll kaugemale veninud, aga Otsa sõnul tunnevad nii Skanska kui ka Merko kui ehitusalal tegutsevad ettevõtted endiselt huvi ligi miljardi kroonise projekti vastu, kui selleks antakse kõigile seadustele vastav ehitusluba ning sõlmitakse tellijaga uuendatud töövõtuleping, mis arvestab hetkel ehitusturul valitsevat olukorda.

Kuna mõlemad ehitusfirmad on teinud uue keskuse projekteerimisel kulutusi, on nii Skanska kui ka Merko kasuks eelmisel aastal seatud Rävala pst 12 kinnistule hüpoteegid summas 15 miljonit krooni.

Hüpoteek on seatud

Üks Uus Sakala omanikke Tõnis Haavel ütles, et Merko ja Skanska on osalenud projektitöödes ning hüpoteek on seatud nii juba osutatud teenuste kui ka edaspidi tehtavate teenuste tasumise tagamiseks. “Merko ja Skanska projekteerimis-, eelarvestus- ning muud spetsialistid on siiani olnud projekti arendamisel abiks ning meil on kokkulepe, et seda tehnilist tuge annavad nad ka edaspidi,” ütles Haavel. Uue Sakala projekti osalus hüpoteekidest tulenevalt tema sõnul ümber ei jaotu.

Hetkel ootab Uus Sakala kultuuriministeeriumilt otsust. Firmal on vana maja lammutamise luba, mille vastu avalikkus on aga protestinud. Üht võimalust on nähtud Uus Sakalale projektiga seotud kulutuste kompenseerimises.

Haaveli sõnul on siiski täiesti võimalik, et ehitajaks saab keegi kolmas, mitte Skanska ja Merko. Kompenseerimine on tema sõnul rohkem juristide rida ja loodetavasti asi selleni ei lähe.

2003. aastal sõlmis riik Uus Sakalaga Rävala pst 12 hoonestusõiguse lepingu, mis nägi firmale ette 275 miljoni kroonise investeerimiskohustuse. Haaveli sõnul on firma praeguseks projektile kulutanud umbes 27 miljonit krooni. Kulutused on tehtud peamiselt arhitektuuri- ja  projektibüroodele maksmiseks. Raha on tulnud nii oma- kui ka laenukapitalist.

Haavel ütleb, et nii laenuintresside kui ka projekti kulude tõttu kasvab summa. Pealegi lisandub uusi lepinguid, sest tegemist on väga suure ja keerulise projektiga, millega tegeleb kümneid ja kümneid inimesi.

“Kuna me anname endale täielikult aru asukoha ning projekti tähtsusest, on valitud parimad lahendused, suurte kogemustega välismaised arhitektibürood, kallid materjalid jne,” ütles Haavel. Hoonestusõiguse tasu maksab Uus Sakala riigile aastas miljon krooni ning see kasvab inflatsiooni võrra.

Uus Sakala ehitamise saaga

•• Uus Sakala võitis 2003. aasta mais Sakala keskuse hoonestusõiguse konkursi, ent linn ja muinsuskaitse lükkasid firma esitatud ehitustööde projekti mitu korda tagasi, nõudes selle kärpimist.

Uus Sakala eskiisprojekt näeb ette vana Sakala keskuse lammutamist, millega aga kultuuriminister Raivo Palmaru ei olnud veel tänavu jaanuaris nõus. Hiljem muutis minister meelt, tänavu sügiseks oli Uus Sakalal lammutusluba käes ja töid kavatseti alustada juba eelmisel reedel. Protesti tõttu lükkus lammutamine siiski edasi, ministri väitel pooleks aastaks.

Haaveli sõnul nõuab igasugune rekonstrueerimine paraku kandekonstruktsioonide lammutamist ja uuesti üles ehitamist. “Mina isiklikult olen sellesse projekti investeerinud suure hulga raha, energiat ja aega. Kultuur on minu jaoks tähtis ning ma tean ning usun, et uus Sakala projekt on väga hea. Me oleme kaasanud siia suurte kogemustega välismaised arhitektid, kes on teinud rohkem kui sada teatrit, piisaval hulgal kinosid ning muid keskusi, kus on oluline inimeste massi liigutamine,” ütles ta.