USA tahab suure rahaga mängijatele päitsed pähe panna
Kui aastakümneid on finantsturud triivinud suurema vabaduse ja riigi kontrolli järkjärgulise vähenemise suunas, siis USA rahandusminister Timothy Geithner soovib nüüd selle trendi pöörata.
Lisaks finantskriisi käes vankuma löönud pangandussektorile peaksid edaspidi rangema kontrolli alla minema kindlustusettevõtted, riskifondid ja börsil noteerimata investeerimisfirmad (private equity), mille põhjaminek võiks USA majandusele väga negatiivselt mõjuda, kirjutas Los Angeles Times.
"Soovime kindlustada, et meie riik ei seisaks kunagi enam silmitsi ebameeldiva valikuga katastroofilise finantsriski ja maksumaksja taskust tuleva ülisuure abiga ettevõtetele," ütles Geithner.
Valitsuse siht on hakata piiranguid seadma tuletisinstrumentidega kauplemisele, mis tekitasid kümnete miljardite kroonide suuruse ülikahjumi kindlustushiiule American International Group (AIG). Kindlustusselts kaotas palju raha kinnisvaraga tagatud rämpslaenude arvel, kuna AIG oli neid kindlustanud.
Kui pankadele on juba aastasadu esitatud tegutsemisel rangeid piiranguid, siis pikka aega kestnud buum finantsturgudel lasi tekkida teistsugustel asutustel, mis samuti tegelesid enam-vähem samade asjadega, kuid vähemate piirangutega kui pangad või investeerimispangad – või siis üldse mingite piiranguteta. Nimelt neid on kavas Geithneril nüüd ohjeldama hakata.
Koletised murdsid kapist välja
Avalikkus on kritiseerinud üha rohkem tuletistehinguid ja muid "koletisi kapis", mida finantssektori asutused, sealhulgas uustulnukad, parematel aegadel jõudsalt aretasid. Koletised nimelt pääsesid kapist välja ja hakkasid pärast USA rämpslaenumulli lõhkemist ka ülejäänud finantssüsteemi rüüstama.
USA finantsturg on kogu maailmas oluline selle poolest, et stabiilse ja usaldusväärse turuna tõmbab see kriisiaegadel – nagu praegu – endasse raha, mis pageb ebastabiilsematelt turgudelt, mida võivad pöördelised sündmused rohkem raputada.
Näiteks investorite hulgas sihtkohana pikalt kiidetud Venemaalt on ära põgenenud suur hulk väliskapitali seoses nafta hinna languse, valitsuse suurema sekkumise, Gruusia sõja ja nende kõigi sündmustega seotud börsil noteeritud aktsiate väärtuse järsu languse tõttu.
 |
  |
 |
