U, V, W või L? Missugune on majanduse tulevik?

Neivelt peaministriks!

Neivelt kaevuriks!

Mis viga rääkida maksude tõstmisest, kui endal on taskud juba mõnusalt täis kühveldatud...

Ka Hans H. Luik on öelnud, et ta nõustuks 10% ettevõtte tulumaksuga, kui sellega kaasneb praegu maksuvabalt väljaviidavate rahade siinne maksustamine. Kuidas möh arvab, kas SEB, Swed, Nordea, Sampo (ja veel paljud muud) maksavad praegu tulumaksu siin või Rootsis?

Hansu tsiteerimise asemel võiks proovida analüüsida potentsiaalseid arenguid. SEB/Swed jms. ei ole ainsad ettevõtted, maksudel on natuke kaugemale ulatuvad tagajärjed ning nende loomine ainuüksi soovist paarile pangale ära teha näitab mõnevõrra piiratud arusaamist majandusest.

1. Hea, et on inimesi, kes muretsevad ja mõtlevad ka ühiskonnale, pakuvad lahendusi ja suudavad seda ka arusaadavalt teha.
2. Hea, et see artikkel ilmus Päevalehes, aga mitte "Äripäevas"
3. Kas see artikkel jääb hüüdjaks hääleks kõrbes?

/Praegu tuleks esmajoones toetuda just kohalikele ettevõtjatele, sest nemad toovad meid kriisist välja, mitte välisinvestorid./
mina isiklikult panustaksin põhitähelepanu uute ettevõtete loomisele. 100000 matsi istub kodus jõude ja neist 5000 on ettevõtja geeniga. Kui 1000-l neist on hea idee(nüüd juba koos ettevaatlikusega), siis just siin on riigile püütav potensiaal. Praegused ettevõtted, kes on suurema masu üle elanud(koondanud, palka vähendanud, närve kulutanud), lõõtsutavad nurgas, ei kavatse ega soovi niipeagi mingeid riske võtta ja neile hetkel abipakettide loomine ei anna tulemust. Nagu Neivelt õigest ütles, siis Eesti nii esimene, teine kui ka kolmas probleem on TÖÖPUUDUS. Kui selles vallas kardinaalselt midagi ei parane, siis kevadeks on meil juures 100000 asotsiaali ja teist 100000 on Eestist kadunud... 50000 töötut- võib õelda, et on töötute probleem, aga 200000 töötut on kindlapeale riigi probleem. Praegu näitasin näpuga, kes ei saanud aru.
Mis ma ütlen. Kõik muu tuleb laua pealt kõrvale lükata ja tegelda kevadeni üksnes tööpuuduse likvideerimisega. Inimestel PEAB olema mingi sissetulek, olgu need rohkem või vähem sotsiaalsed või otsitud või "ülemakstud" töökohad. See on juba maitseküsimus, aga neid on vaja ja kohe. Ansipi jutt töötutele(ise süüdi, et ei otsi), on tegelikult probleemi mittesüvenev ja otseõelda lame.

Kas Eestis on alles veel mõni majandusteadlane või majandusteadlaste rühmitus,kes suudab rahvale Eesti olukorda tervikuna selgitada? Varblase ja Arraku "tordilõikude" lugemine on küll kahmidagi,aga pikapeale muutub see naeruväärseks. Neiveltile aga siinjuures suur kummardus oma osa andmise eest! Ootan ikka veel Eesti majanduse selle aastaste kärbete analüüsi, oleviku tervikpilti ja tuleviku negatiivset varianti. Siis lihtsalt oleks selge, kas tuleb viimase rahaga siit ruttu ajama panna mujale riiki, kus min. palgaga või sotsiaalabiga jääb vähemalt "nahk tooreks". Või tasub ikka veel end petta ja illusioone luua Eesti majanduse lähiaja mingistki ärkamisest. Selle tervikpildi saamine on tegelikult juba inimõigus, sest illusioonides elamine võib viia paljud inimesed juba kevadeks nii masendavasse olukorda, kus tegelikult enam tagasiteed polegi. Ja hakkabki täide minema õudusunenägu- 15 aasta pärast jõuab Eesti viie kõige rikkama riigi hulka... selle hulluse üleelanud ainsa esindajaga.
Äkki annaks praegu veel midagi muuta.

Äkki suunaksid mind leheküljele, kus ma võiksin tutvuda sinupoolse majandusülevaate ja tulevikuprognoosiga. Ole nii hea, küll ma juba võrrelda oskan.

Sellele avaldusele kirjutaks peaaegu alla.Mida ta ütlemata jättis on fakt,et me peame leidma paar ekspordile orienteeritud tööstusvedurit.Ma usun,et nad on mingil kombel olemas aga on viimaste aastate projektid.Üks tundub olevat EE Enefit tehnoloogia.Ma tean ka üht uut farmaatsiatööstust.Ehk on veel?

See ununes ära, et praeguse SKP juures on Neivelti pakkumine suurema deftisiidi osas (soovitab et olgu 5%) umbes 4 lisamiljardit, mida riik peaks kulutama nii tänavu kui järgmisel aastal. Esiteks on totter uskuda, et see kuidagi majanduse päästaks, kui riik selle võrra rohkem nõudlust suurendab. Teiseks lükkab see euro kaugele teadmatusse, sest inflatsioonikriteeriumis me lõpmatult ei püsi paraku (ja eurota säilib umbusk meie vastu igal juhul, poputagu valitsus ettevõtlust muul moel nagu oskab...). Kolmandaks tuleks selle lisakulutuse võrra rohhkem kokku hoida 2011, 2012 jne aastatel, sest - nagu Neivelt isegi prognoosib, ei taastu ju majanduskasv endises mahus niipea ja praegust kulutaset (suhtena SKPsse) ei suudeta kuidagi hoida. Nii et euro"võlla" asemel pakub lahke Neivelt ettevõtjale hoopis maksuvõllast...

Tulumaks on ju inimesele alati mõistetavam ja ka loogilisem, sest selle maksu eelduseks on TULU saamine.
Aktsiisid, käibemaks: tarbimismaksud, need puudutavad kõiki ka siis, kui ta tulu ei teeni. Ka kodutu paadialune peab maksma poes käibemaksu leivapätsi eest.
Isegi juhul, kui tulumaksu % oleks 50 ja selle maksmisel tundub see summa uskumatult suur, siis alati jääb ju 50% omale, + maksuvaba miinimum.

U - Ussim*nnis
V - Vit*us
W - What the hell?
L - Lõpp

Jah, olen ka nii mõelnud. Ma tean, et selle jutu peale hüppavad vabaturumajanduse idee pooldajad tagajalgadele, aga selleks , et tööpuudusega midagi ette võtta, peame vaatama üle oma jaotamise. See peab olema ühtlasem üle terve Eesti. Ma ei alatähtsustaks sisemajanduse osa tööpuudusega võitlemises.
Kõikidele eksportijatele peaks abi osutama nii katusorganisatsioonid, majandus-, ja välisministeerium. See on oluline riiki raha sisse toomisel, et osta asju, mida me ise ei tooda. Välisinvesteeringud jätavad meie riiki ainult need väikessd palgad. Meid hinnatakse kui odava tööjõuga maad, mitte midagi enamat.

natuke vastuoluline artikkel. Ühest küljest tuleb tarbida teenuseid, mitte ise teha, teisalt oli just mõttetute teenuste tarbimine see, mis majanduse uppi ajas - kuidas teistmoodi nimetada laenuandmist lihtsalt suurte kinnisvaramarginaalide katmiseks (pankadel peaks olema piisavalt analüütilist võimekust, et näha milliste marginaalidega viimases otsas kinnisvara müüdi), ja kõiksugu fondides rahakeerutamist, mida võib kokkuvõtvalt nimetada spekuleerimiseks - vaevalt, et mõni fond aktsiaid ostab pikaajaliste dividendide saamise lootuses, ikka väärtpaberite hinnavahest loodetakse tulu teenida, mis aga ei ole sisuline majanduslik väärtus, vaid realiseerimata ootuste pealt kasu lõikamine.
Ja samas artiklis välja toodud soovitus oma tarbimist 5x vähendada - mille arvelt siis? Ehk tulekski vähendada mõttetute teenuste tarbimist? Paraku asuvad need aga suht püramiidi tipus - muruniitjat ja jõusaali saab lubada endale inimene, kes on suutnud endale tagada töö suurte kasumimarginaalidega ja seda rikkust arukalt koguda suutnud. Ajalooliselt peost suhu elanud inimene niidab endiselt ise muru ja teeb metsajooksu (ja tarbib ka 5x vähem kui vaja). Rikas inimene kujutab ette, et muruniitjat või oma eramaja koristajat palgates teeb ta ühiskonnale suure heateo.
Puudutamata ongi jäänud marginaalide osa - üsna teada on see, et kõik kaubad ja teenused on eestis kõrge hinnaga just tänu röövellikule juurdehindlusele. Mis selle põhjustanud on, on juba laiem teema. Kindlasti ei räägi see aga efektiivsest ja tasakaalustatud majandusest.
Ainus lahendus on siiski vastutustundlik majandamine - pangad on pikka aega käitunud kui ukselt-uksele käivad 'imemasinate' müüjad - tekitades inimestes vajadusi, mida neil tavaolukorras ei tekiks ning müües siis selle katteks tarbijale kalli toote, mida tegelikult vaja ei ole või mille analoog maksab kordi vähem. Sellest lähtudes siis arvutatagu ise mis tähega (U,V,W,L) meil sõna 'LOOTUS' kirjutada tuleks...

/...nagu Neivelt isegi prognoosib, ei taastu ju majanduskasv endises mahus niipea./
Minu arvates küsimus on pigem selles, kas meil jalad on põhjas? Sest alles siis on võimalik haavu lakkuma hakata. Praegu tuleb veel päästa, mis päästa annab ja nagu sinagi arvatavasti nõustud minuga, et surmasuus pole ükski kulutus liiga suur. Seepärast pole "endine maht" praegu veel esmatähtis.

Lp. Pigi!
Mul ka üks küsimus. Kelle silmis me peame seda usaldust kogu aeg teenima?
Kas usaldus RAHVA silmis pole mitte meie riigi ja valitsuse esmane ja kõige tähtsam kohustus.

Tegelt on maailmas paar miljardit inimest kes elavad korilusest ja naturaalmajanduses ja üldse midagi ei tarbi.
Nende upitamisega peaks tegelema.

Peale selle ei arvesta Neivelt energeetilist ja sellest tulenevat tehnoloogilist revolutsiooni, mis käima läks ja millest saab uus mull. Karta on, et tal ja paljudel analüütikutel pole aimugi, mis sellel alal maailmas praegu toimub. Tuleviku ennustamisega on see, et seda teha peab omama kasutama kogu informatsiooni, mis on aga võimatu üks väike detail võib kogu ennustuse ära rikkuda.

EURO tuleb võtta kuna teist sellist momenti enam lähemal ajal ei tule ja minna eelarvega suuremasse miinusesse pärast seda kui euro käes nagu seda teevad kavald riigid.

Selleks, et riik hiljem ka selliste grandeksportijatele appi hakkaks, peaks olema paigas ka reeglid selle ekspordist saadud tulude jagamisel. Kui kogu rahva maksudest toetatud eksportija pistab hiljem firma müügist saadud raha oma taskusse, siis on väga halvasti käitutud maksumaksja suhtes. Riigi toetus võiks olla osaluse ostmise läbi, mis oleks vähemalt 51%. Siis oleks hilisem tulu riigile ja läbi eelarve ka maksumaksjatele-toetajatele kindlustatud.

Kasvuks on vaja kapitali. Seda on Eestis selgelt liiga vähe. Välisraha tahab kindlust, et jamasid ei tule.