Tööotsijal tuleb rinda pista mitmekümne konkurendiga

Järgneva 10 aasta jooksul jääb töökohti ainult vähemaks. Majanduskriis võib kesta 25 aastat.

antud 3-e ameti puhul pole erilist haridust ka vaja. kuidas on aga töökohtadega, kuhu vajatakse haritud ja kvalifikatsiooniga töötajat?

Sääl lugu samasugune. töötuid spetsialiste on jalaga segada. Välja arvatud vast mõni väga spetsiifiline või eksklusiivne amet / töökoht (no näiteks, kui keegi otsib kuut võõrkeelt valdavat santehnikut, kes ühtlasi oskab teha ajuoperatsioone vms).

Minu mäletamist mööda kaotati ettevõtte tulumaks just selleks, et luua uusi töökohti aga nüüd näeme me nagu vastupidist efekti. Seega oleks aeg koheselt (parem oleks veel kui ka tagasiulatuvalt) taastada ettevõtte tulumaks.
Eesti tööandjad on läinud üle igasuguse piiri ja tundub, et majandusest need jobud ei tea küll mitte kui midagi, kohati jääb isegi mulje, et meie ettevõtjad omavad vaid algharidust, sest kuidas teistmoodi saaks põhjendada taolist käitumist, kui alandatakse palku ja tõstetakse oma toodangu hindu. Vabamajandus süsteem on üsna dünaamiline ja ei saa toimida KUNAGI vastupidiselt, asjad peavad liikuma ühtemoodi siis on sellest ka kasu.
Väga paljud majandusteadlased on öelnud, et see olukord mis meil siin riigis on ei ole normaalne ja seda nimetada majanduseks või siis äriks lihtsalt pole ilus see on sulaselge spekulatsioon.
Ma ei oskagi midagi öelda, mida peaks taolises olukorras tegema, kas riigistama kõik firmad ja siis konkursi korras need taas lasta erastada (mitte neile kes rohkem pappi pakuvad vaid neile kes parema ideega välja tuleb) või siis lihtsalt eesti välismaalastele maha müüja.

Aga kes keelab Andrusel targaks tööandjaks hakata.

Aga mis siis juhtub, kui kõik me tööandjateks hakkame? Kes tööd tegema hakkab? Toome sisse odavat ida-slaavi tööjõudu?!? Ja mis siis? Ühel päeval see odav ida-slaavlane tirib just sinu tilli pidi oksa.
See on tüüpiline harimatu lamba määgimine mida meie tööandjad viljelevad. Küll on süüdi tarbijate vähesus, küll valitsus jne.
Kuigi statistilistel andmetel on iga 100 tarbija kohta eestis tunduvalt vähem pakkujaid kui mujal euroopas.
Selline mõttetu halamine varganägude poolt oli küll kõige vähem mida ma uskusin tulevat. Keerasite (ja keerate endiselt) terve riigi majanduse p*rsse siis julgege ka seda tunnistada, mitte aga ärge veeretage süüd teiste kaela. Oleksite pidanud omal ajal investeerima haridusse ja majandusse, mitte aga laristama luksuse peale kasumit.
Nüüd on juba hilja, nüüd peaksite taanduma.

Mida sa tatistad, tee toimiv osaühing või aktsiaselts ja tooda sellega riigile maksuraha siis kui sa nii kõva mees oled. Paraku sa ei ole ja käid kommentaariumis oma mõttetut elu välja elams.

Keeegi ei keela sul endasuguseid "patrioote" tööle võtta ja neile maksta sellist palka nagu tahad. Sinuga sarnast juttu, ma olen täheldanud, ajavadki "ilged spetsialistid igal alal" aga kui reaalselt vaja protsesse juhtida, siis olete ühed maripuud kõik.

Olen ise eduka OÜ omanik ning olen riigile teeninud miljoneid kroone maksuraha, olles ise endale tööandja ning töövõtja. See, et sina saamatu oled, ei tähenda, et ülejäänud on.

ps. "buumi" ajal tekkinud vabast kapitalist paigutasin just tükikese ka välismaisse kinnisvarasse, ehk enda "pensionisambasse". Teie aga toppige edasi oma 2+4% sambaid, kui te üldse elate nii vanaks, et pensioni saada....

Sttagi sa pole teeninud, sest teenivad ikkagi töölised. Sina si*tavares ei tooda ise ju midagi või äkki teed kodus raha ja annad selle vabatahtlikult riigile? See, et sa juhid ettevõttet ei tee sinust mingit üliinimest, ilma töötajateta sa ei maksaks sentigi riigile.
See on tüüpiline endahaletseja jutt - mina maksan!!!!

Aga sinusuguste vihaseks minemine teeb mulle ainult rõõmu, sest näitab seda, et mul on õigus.
Valitsus tuli teile vastu ja vabastas teid ettevõte tulumaksust, aga tingimusel, et luuakse uusi töökohti - tõstke nüüd käed ülesse, kes kasvõi ühe töökoha just sellest kokkuhoitud rahast lõi.

Muide, minul, teie s*ttapeade töökohti pole vaja, kuna olen ise ettevõtja, aga tänu sinusugustele uroodidele kannatab ka minu äri, sest tarbijaid jääb iga päevaga vähemaks.

Ja veel, ma ei saa aru ühegi hinnatõusu põhjusest täna!?!?! Kütus pole oluliselt tõusnud, palgad ja maksud on oluliselt vähenenud. Kaupade hinnad aga tõusevad pea, et iga nädal ja mitte vähe. See on vastuolus igasuguse loogilise majanduse põhimõtetega.

Põhjus, miks hinnad pidevalt ja mittevähe tõusevad, on vägagi loogiline, samas on see loogiline hinnatõus omane teatud nn ebamoraalse arusaamaga rahvaste majandustele. Kõik on väga lihtne.

I-s kriisietapis hinnad tõusevad kahel üksteisest lahus -või koosesineval põhjusel: a) hinnatõusuga püütakse säilitada endist sisenevat tulutaset nii palju kui võimalik, kuid kõik see on võimalik konkurentsi -ja tarbijakaitseameti sisulise tegevuse lakkamise tõttu; b) paljud ettevõtjad on seotud ühe või paari allikinvestoriga (tuumikinvestor), kelle olemasolu kaudu ja kooskõlastuste läbi on võimalik tekitada turul monopoolse mõjuga hinnatõus.

Kriis on süvenemise järgi jagatav kolme võimalikku etappi.

I etapis on koondamiste ja hinnatõusude kaudu võimalik tekitada päris korralik asenduskäive, ehkki on selge, et see on asendus, samuti ajutine. Rõhku pannakse koondamistele, mitte aga niivõrd osalisele tööajale. Kes esimese etapi üle elavad, ja kui II kriisietappi ei saabu, neil on hiljem käpp kullas, kuna kriis andis võimaluse ebamajanduslikust ballastist vabanemiseks, teha korrektiive, võimaldas hindu tõsta ning säilitada läbi selle hilisem turueelis.

Kui saabub kriisi II etapp, hakkavad hinnad ka langema (I etapis nimetatud hinnad), sest majandusruumi käive ja riigi tulud vähenevad, inimesed muutuvad üha enam ostuvõimetumateks/kulutuste mahtu ja objekti valivamaks. II-etapi mittesaabumist saab pidurdada riigi poolt võetavate laenude turule paiskamisega, eriti sotsiaalsfääri (et säilitada nii palju kui võimalik inimeste mingigi ostujõud). II etappi iseloomustab tööpuuduse, tööjõu riigist väljaliikumise tohutu kasv, kuritegevuse suurenemine ning üleüldine peataolek. II etapi lõpuks on elujõu säilitanud väga vähesed ettevõtjad (kes toodavad sise -ja välisturule, kuid kel on reaalne tellimus ehk leping), valitseb suur peataolek. Suureneb korruptsioon, sest keegi ei taha oma positsiooni kaotada/keegi ei taha saada kaotajaks ka oma perekonna jaoks. Mängu tulevad inimlikud motiivid, mitte üksnes ahnus. Esineb oht seadustatud klanni tekkimiseks.

Ka II etapi edukalt või vähegi võimalikul moel üleelajad saavutavad kriisi möödudes tohutu autoriteedi ja majandusliku positsiooni. Kuid see on saavutatud peamiselt poliitilis-korruptiivsel teel. Seda ei peeta halvaks asjaks ega ka mitte õigusrikkumiseks, sest seadustega see kindlustatakse. Tõusevad maksud ja muud riiklikud kooramatised, õiguseid vähendatatakse, tekitatakse uusi maksustamisobjekte, luuakse täiendavad mehhanismid füüsilistelt isikutelt raha käibesse saamiseks.

Kriisi III-etapis esineb kaks võimalust, kuid sellest ei ole otstarbekas rääkida.

Tahaks väga loota, et kriis I etapist (äärmisel juhul 1,99 etapist) sügavamale ei lange.