Töökogemuseta noored küsivad julgelt 10 000kroonist palka

No mis totter lookene ikka. 10K on ju tegelikult Eestis minimaalne summa, mille eest saab üldse tagada jätkusuutliku töölkäimise. Paljud vanemad inimesed, kes väiksema palgaga tööl käivad, teevad seda sageli oma säästudest peale makstes. Või siis ei pea enam palgast endale elamist ja muud eluks hädapärast muretsema. 10K on tegelik miinimumpalk.

Töötasu peab katma normaalseks eluks vajaliku. 20K brutto kõrgharidusega inimesele on minu hinnangul miinimum. Enda inimestele ei julge ma küll vähem maksta. See, kas nad selle raha tagasi teenivad on juba minu probleem. Mina pean nad tööle panema, neile ülesandeid andma ja vajadusel juhendama.
20K kätte on normaalne korraldavat tööd tegevatele, kes asjaga rahuldavalt hakkama saavad sõltumata haridusest.

Mida noored selle palga eest vastu pakuvad? Missugust tööd, millist kompetentsi, kogemusi jne?

Tõesti see 10000 on miinimum. Räägite siin kogemustest, aga kus kohast siis noor inimene saab neid kogemusi kui ei võeta töölegi, öeldakse et kogemused puuduvad. Ok vb kusagil labidat saab liigutama aga kas see on noorele ja teotahtelisele inimesele sobilik. Firmad võiksid ka ikka riskida ja võtta ka kogemusteta inimesi tööle ja siis töökäigus suunata ja ongi hea kogemustega tööline neil firmas olemas. Vahel isegi ilma kõrghariduseta inimene suudab mõelda paremaid lahendusi kui kõrgelt haritud.
Aga noh mis siin ikka kirjutada, teod räägivad enda eest ja kedagi sundida ei saa ikka läbi kommentaaride.

Ma ei kujuta ette, mida see hariduseta inime tegema hakkaks, et sellist palka saada? Enne oleks vaja ikka mingi amet või oskus külge saada.

On küll ja nn tabula rasa öpikski köige paremini ja oleks ilmselt lojaalne. Selle riigi viga ongi, et ei lasta proovida. Kui, siis üleolekuga, et mida Sina ka tead. Tulevad probleemid ja konfliktid. Noorenev kollektiiv on vahel väga vajalik, uued tuuled samuti.

Julge hundi rind on rasvane ja julge pealehakkamine pool vöitu.

Hansapanka telleriks.

Teisalt, kes siis labidat läheb liigutama, kui hariduseta noorele ei sobi... Eakas? Vöi koolist plehku pannud 15-aastane.

Arvestades praegusi hinnatõuse muutub 10tuhat peagi 15tuhandeks. Ärgake üles!

Küsida ju võib. Tööle vist võetakse katseajaga. Minu meelest on jälle vale, kui iga lihtsamagi asja jaoks kohe mingi paber peab olema. Inimeste võimed on erinevad. Kui hakkama saavad ja tööandja rahul on - miks mitte!

Samas olen hiljuti näinud TTÜ IT magistrikraadigainimest toomas arvutiparandusse klausliga "aeglane on".

mis selles siis kummalist on? it magister ei tähenda arvutihooldajat tehnikut. kui hind sobib, siis on mõistlik lasta töö ära teha kellegil, kes sellega leiba teenib = omab kogemusi. ise lähed mängid golfi samal ajal.

10.000 kr neto inimene peab tooma firmasse sisse vähemalt 18.000 + KM kr käivet/kuus.

20.000 kr neto saamiseks juba peab firmale tooma 36.000 kr+ KM jne.

Mis teha ? ebaeffektiive koormuse korral pange samad tööülesanded olemasolevale personalile või ostke teenus sisse.

jutt on nendest noortest KES TAHAVAD midagi elus saavutada ja on ka sellenimel valmis end täiendama ja õppima kõike uut töökäigus. (kõigil ei ole ju võimalust minna kõrgkooli õppima. Ise läheks ka heameelega, aga kui ikka ei ole võtta kusagilt õppemaksu raha u 25-30k ja siis veel elamiseks raha, kas siis need on halvemad kui need kes saavad kõrghariduse tänu varakamatele vanematele, lihtsalt paberi pärast, et siis saab hea töö, kuigi ehk töö ei huvita üldse)Muidugi on ka neid kellel on kõigest ükskõik ja oleks ka rahul labida liigutamise või kuskil ehitusel jooksupoisina

No mis sellest siis on, et noored küsivad? Kui peremehel töötajat vaja, siis maksab ta selle raha. Ja pealegi pole see mingi raha võrreldes sellega mida makstakse teistes maades miinimumtasudena.

Küsida vöib köike. Noortel peaks olema tänapäeval kaks haridust, üks kutse- ja teine körgharidus (magistrikraad) ning need peaksid olema konverteeritavad igas riigis.

to silent bob. Ma saan aru, millest kirjutad, kuid tänapäeva poliitikud naeravad Su välja, sest paljud keskharidusega inimesed on saanud oma körghariduse riigipalgal olles ja töö körvalt, kusjuures nad pole teinud siis 40 h nädalas täisväärtuslikku tööd. Ja on keskharidusega poliitikuid.
Paljud kunagi stipendiumi saanuid arvab, et minge tööle ja siis teenige raha öppimiseks, kuigi nad ise pole seda kunagi teinud ja ainult mamma-papa najal hariduse saanud.

Naergu kui tahavad. Naeravad ka siis kui tõstavad aktsiise ja samas kohe ka oma palkasi, et las kesklass ja alla selle virelevad... Üldiselt jääb juba mulje, et siin riigis on edasiviivaks jõuks ainult poliitikutest ja muudel kõrgetel kohtadel olevad tutvused.

Täpsustaks siiski siinkohal, et aktsiisi tõusud on meile juba Euroopa Liitu astudes teada olnud ja vast võetud kohustused, millel ka praktilised eesmärgid olemas. Kellegi isiklikust pahatahtlikkusest siin juttu ei saa olla.
Samuti on enamike kõrgemate riigiametite palgad kogu aeg olnud seotud statistikaameti poolt arvutatava keskmise palgaga, ja see et ajakirjandus seda iga kvartal või poolaasta serveerib kui kellegi iseenda palga tõstmist on üldjuhul lihtsalt mitmeti mõistetav ja kehv sõnastus. Siinkohal ei väida ma loomulikult, et tegu 100% kehtiva reegliga, kuid see iga natukese aja tagant tõusev palga tõstmise jutt on siiski tavaliselt liialdatud.