Tööandjad tahavad omal soovil lahkujale hüvitise maksmist edasi lükata

Praegu enda initsiatiivil töölt lahkujad hüvitist ei saa. Koos uue tööseaduse jõustumisega alates 1. juulist peavad ettevõtjad maksma hüvitist ka neile, kes lahkuvad töölt ise või mõlema poole kokkuleppel.

Ühest küljest suurendaks lahkujate hüvitiste maksmise veeretamine töötukassa kanda pinget töötukassas, kuna reservide kiire sulamine ähvardab kassat praeguste maksumäärade säilides juba järgmise aasta lõpus kuivale jätta.

Teisest küljest on mõneti ebaõiglane see, et kõik tööandjad peaksid eriti praegustel raskematel aegadel maksma lõivu nende pahatahtlike tööandjate eest, kes sõltumata isegi oma majanduslikust seisust koondamishüvitiste maksmise vältimiseks töötajaid omal soovil sunnivad lahkuma.

Töötajat omal soovil lahkuma sundida pole eetiline

Tööandjate keskliidu juhi Enn Veskimägi sõnul tuleb arvestada töötukassa ressurssidega, mis tähendab leppimist töötuskindlustuse maksemäärade tõusuga. "Kuid kusagilt tuleks järele anda," leidis Veskimägi ning tema sõnul võiks selleks olla omal soovil lahkujatele hüvitise maksmise edasi lükkamine.

"Mitte seda, et päris ära nullida, lihtsalt oodata, kuni töötute arvu kasv pidurdub ja see melu selle ümber, mis täna on, otsa saab," ütles Veskimägi. Ta lisas, et töötust kirjeldatakse võibolla drastilisemalt, kui see tegelikult on.

Kindlasti pole aga tema sõnul eetiline, kui tööandja sunnib koondamishüvitiste maksmisest kõrvalehoidumiseks töötajat omal soovil lahkuma.

"Töövõtjal on ju alati võimalus sellele (töölepingu lõpetamisele pooltevahelisel kokkuleppel - toim) mitte alla kirjutada. Kui ta leiab, et tal on seaduslik õigus saada koondamishüvitist ja kui temast tõesti tahetakse vabaneda, siis ükskõik mis põhjusel, on see isiklik või majanduskriisist tulenev põhjus, siis on tal alati õigus mitte alla kirjutada sellisele kokkuleppele."

Ametiühingud tööandjate ettepaneku vastu

Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga oli aga kategooriliselt tööandjate ettepaneku vastu. "See oli osa terviklikust töölepingu seaduse üle peetud läbirääkimistel kokkulepitud paketist – ametiühingud olid nõus koondamiskorralduse muutusega vaid tingimusel, kui töötute kaitse oluliselt paraneb ning see oli üks meie tingimusi," sõnas Taliga.

Ametiühingute juhi sõnul näitab tööturuameti ja töötukassa statistika, et väga sageli jäävad omal soovil töölt lahkunud hoopis töötuks. "See annab kõige selgemalt tunnistust sellest, et tegemist oli sisuliselt töölt lahkumisega tööandja survel," sõnas Taliga.

"Ka praegu, kus töötute arv on märkimisväärselt tõusnud, ei vähene omal soovil ja poolte kokkuleppel lahkunute osakaal töötute hulgas – mis taas kinnitab seda, et põhjuseks on tööandja surve. On päevselge, et majanduslanguse ajal ei loobu keegi vabatahtlikult tööst selleks, et minna koju n-ö vedelema sissetulekule, mis moodustab vaid 40% senisest palgast."

"Töötukassa kuludest moodustab töötuskindlustushüvitis omal soovil ja poolte kokkuleppel lahkunutele väga väikese osa – selle edasilükkamine ei lahenda ühtki probleemi," lisas Taliga.

Tööandjate ning ametiühingute keskliidud kohtuvad täna sotsiaalministri ja teiste ministeeriumite esindajatega. Kohtumisel tulevad arutlusele need ja mitmed teised majanduse valuteemad.