Tööandja saadab piiri taha tööle? Uuri riikide tööseadusi

Peamine, mis sunnib eestimaalasi õigust otsima, on palk ja sellega seonduv. Siitam tõi näiteks Haapsalu firma, kes saatis oma töötajaid ajutiselt Põhjamaadesse – tunnipalga vahe oli Eesti töötajate kahjuks kolmekordne. “Suurim probleem aga on vahendusfirmade kaudu piiri taha saadetud töötajad. Vahendajad ei tea seadustest suurt midagi,” ütles õigusosakonna juhataja.

Millest jutt? Nimelt sellest, et Euroopa Liidu liikmesriikidesse lähetatud töötajatele tuleb kohandada selle riigi tööseadusi (kaasa arvatud palga maksmise alused), kuhu inimene tööle on läinud. Kui aga päritolumaa sama tingimus on soodsam, läheb käiku viimane. Ehk: piiri taha läinud töötajale tuleb kohandada kahe riigi võrdluses soodsamat varianti. Kui näiteks kuskil riigis on töönädal lühem kui Eestis, peab ka Maarjamaalt tulnud töötaja seda saama. Jutt käib eelkõige Eestis tegutseva firma teenust välismaale osutama saadetud töötajatest, tütarettevõtete töötajatest ning vahendusfirma kaudu värvatud inimestest.

Palk ja tööaeg

Tegelikkuses on tööaja pikkuse-lühiduse küsimus see, millest eestimaalased ise meelsasti mööda vaataksid, kinnitavad tööjõu vahendusfirmad. Tööjõurendiga tegelev Varamiespalvelu maajuhi Väino Tälli sõnul on nad kohustatud inimesi Soome tööle saates järgima sealseid kollektiivlepinguid. Soomlaste töönädal on lühem. Ja ehkki lahe taha vahendatud eestlastel on samuti õigus soomlaste tava järgida, nad enamsti häält ei tõsta – lisatunnid tähendavad rohkem raha ning selleks ju ajutiselt piiri taha minnaksegi. Sama kinnitab ka peamiselt Suurbritanniasse töötajaid vahendava M-Partneri personaliotsingufirma värbamisspetsialist Sabina Trankmann: “Nendel seal on töönaädal pikk kuni 48 tundi. Kuid eestlased ei taha midagi kuulda 40 töötunnist, mida neil oleks õigus nõuda. Mehed tahavad teenida ja teevad rõõmsalt rohkem tööd.” Mõlema vahendaja sõnul järgivad nad piinliku hoolega töötajate töötingimusi puudutavaid seadusi.

Koju saabunud eestlasi sunnib töövaidluskomisjoni pöörduma hoopis asjaolu, milles nad ise suuresti on süüdi – nimelt pole endale lepingut sõlmides lõpuni selgeks tehtud, mida sinna kirja pandud summa lõppude lõpuks tähendab, ütles ühe Tallinna töövaidluskomisjoni juhataja Thea Rohtla. Tema kätte on jõudnud kaks-kolm välismaalt tulnu avaldust. “On küll vaidlustatud lepinguid, et selgitada, millega on õigupoolest tegemist – töövõtu- või töölepinguga. Küsitud on päevarahade ja sõidukulude hüvitamise kohta,” märkis Rohtla.

Meeles tasub pidada, et kui inimene on välismaale töökoha leidnud omal käel, peab ta järgima ka sealse riigi tööseadusi ning Eestis tööinspektsioon teda ei aita.

Kui inimene lähetatakse Eestisse

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus

•• Seadust kohaldatakse EL-i liikmesriigist või kolmandast riigist Eestisse lähetatud töötajale, kellel on sõlmitud oma tööandjaga tööleping, kuid:

tööandja ja Eesti residendist tellija vahel on sõlmitud leping teenuse osutamiseks;

töötatakse tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;

tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik.

•• Kohaldatava õiguse valik

•• Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul lähtutakse selle riigi õigusest, mille kohandamises on pooled kokku leppinud.

•• Õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust: kus töötaja harilikult töötab või mille kaudu töötaja tööle võeti.

•• Lähetatud töötajale kohaldatakse tema koduriigi õiguse sätteid, kui need on Eesti õiguse sätetest soodsamad. EPL