Teise samba raha läheb üleliigse tulumaksu alla

 Sotsiaalministeerium seisab silmitsi järgmise probleemiga: korrektselt toimiva tarkvara puudumise tõttu võetakse osa pensionäride raha aastaks asjatult ära. Kuna kogumispensionide seaduse muudatuste vastuvõtmine hilines, jäi seetõttu sotsiaalkindlustusametis venima ka tulumaksuarvestuse infovahetuse ja tarkvara väljatöötamine.

Tulumaksuvaba pensionisumma on 3000 krooni kuus. Kes kasutavad pensioni puhul ka üldist tulumaksuvaba määra, neile lisandub 2250 krooni kuus. Esimese ja teise samba osas kehtib ühine tulumaksuvabastuse arvestus, mille käivitamine on pooliku tarkvara tõttu viibinud .

„Maksuarvestuse käivitumise edasilükkumine tähendab seda, et nendel inimestel, kes otsustavad nüüd esimesel poolaastal pensioni ühekordse maksena välja võtta, võidakse pensionilt rohkem tulumaksu kinni pidada, kui vaja oleks,” märkis Eesti väärtpaberikeskuse kommunikatsiooni- ja turundusjuht Tex Vertmann. „Saamata kasutada sotsiaalkindlustusameti infot, tuleb meil tulumaksu kinni pidada esimesest kroonist alates. Neil inimestel on võimalik enam makstud tulumaks tagasi taotleda tuludeklaratsiooniga järgmisel aastal.”

Ühe korraga saab raha siis välja võtta, kui teise samba osakute koguväärtus on alla 19 131,4 krooni. Kokku on sellise õigusega inimesi sel aastal umbes 3400. „Seda ei oska öelda, kui paljudelt tulumaksu liigselt kinni peetakse. Seda teab öelda sotsiaalkindlustusamet,” ütles Vertmann.

Sotsiaalministeerium põrgatas Päevalehe küsimused edasi rahandusministeeriumi kraesse. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman märkis, et sel teemal on tihedalt suheldud ja ka eri lahendusi on pakutud, kuid seni on süsteemi käivitumise kuupäev veel lahtine. „Arvestades riikliku vanaduspensioni keskmist suurust, siis see ei puuduta väga paljusid inimesi. Ilmselt pole ka väga palju neid, kes võtavad raha kohe ühekordse väljamaksena,” arvas Seeman. Siiski oli kolmapäeva seisuga teise samba raha ühekordse väljamaksena väljavõtmiseks esitanud avalduse ligi 460 inimest.

Detsembri alguses nõu pidanud sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium soovisid paika panna täpse ajakava ning maksuarvestus otsustati käivitada ühekuulise hilinemisega ehk 1. märtsist. „Algse kokkuleppe kohaselt pidime andmevahetust katsetama detsembri lõpus või jaanuari alguses. Detsembri lõpus selgus aga, et sotsiaalministeerium lükkab arenduse edasi,” kommenteeris Vertmann.

Päevalehe andmeil kavatsetakse korrektne maksuarvestus käivitada selle aasta 1. juulist.

Süsteem peaks toimima nii, et kuu alguses maksab sotsiaalkindlustusamet välja esimese samba pensionid ja kasutab ära kas terve tulumaksuvabastuse või osa sellest, juhul kui pension on väiksem. Järelejäänud osa saab ära kasutada teise samba pensioni väljamaksmisel.

Kui sotsiaalkindlustusamet on pensionimaksed teinud, makstakse teise samba pensionid otse fondidest või kindlustusseltsidelt, kasutades sotsiaalkindlustusametilt saadud ja esimese samba pensionimaksetest üle jäänud tulumaksuvaba limiiti. Seda infot neile aga pooliku tarkvaraarenduse tõttu ei laeku.

Rahandusminister Ivari Padari allkirja ootava määruse rakendamiseks peab sotsiaalkindlustus-amet oma infosüsteemi investeerima üle miljoni krooni.

Teine sammas läks lahti

•• Sellest aastast on vanaduspensioniikka jõudnutel õigus saada pensioni väljamakseid teise samba fondidest. Jaanuari alguse seisuga on õigus väljamaksetele 6783 inimesel, käesoleval aastal lisandub veel 3141 inimest. Väljamaksete saamiseks on seni esitatud üle 870 avalduse, millest ligi 460-s soovitakse ühekordset makset.

•• Pensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, kui mitme rahvapensioni määra väärtuses on pensionikontole fondiosakuid kogunenud. Kuni 31. märtsini kehtiv rahvapensioni määr on 1913 krooni ja 14 senti.

•• Inimesed, kelle pensionikonto väärtus on kuni kümnekordne rahvapensioni määr, saavad kogutud summa välja võtta ühekordse maksena.

•• Selliseid inimesi on kokku 3390, neist mehi 801 ja naisi 2589. Meestel on teise sambasse kogunenud keskmiselt 9700 krooni ja naistel 10 200 krooni.