Tarmo Kriis: võõrtöölised võiks siia tulla kas või suveks

 •• Kuidas saaks tööandjate arvates kolmandatest riikidest tööjõudu Eestisse suunata?

On kaks peamist meedet. Üks takistus on kohustusliku palga nõue, mida meil tuleb järgida. Euroopa Liidu piires on meil palgad vabad, võime sealt pärit kodanikele maksta ka alampalka, muudest riikidest tulnutele peab maksma keskmise palga pluss koefitsiendi. See on aegunud nõue, kui vaadata, kui palju Eesti noored käivad välismaal tööl, kas või Austraalias. Mingit põhjust ei ole peljata, et siia hakkab massiliselt võõrtööjõudu tungima. Selle nõude muudaksin mina küll ära.

Teiseks, kuidas tuua siia välistudengeid, kes võiksid kunagi siin ka töötada. Tasub mõelda näiteks varianti, et kui kraad on omandatud, oleks võimalik saada soodustingimustel elamis- ja tööluba. Igal juhul võiks nad olla siia oodatud ja kutsutud. Neid inimesi on meil hädasti vaja.

•• Samal ajal tahaksite muuta kogu kõrghariduse tasuliseks. Kas see ei peletaks välistudengeid hoopis eemale?

Meie ettepanek on see, et riik peaks siin samamoodi vastu tulema nagu mujal, kus andekas tudeng saab stipendiumi või grandi abil õppemaksu tasutud. Küsimus on selles, et raha läheb praegu riigieelarvest otse kooli, kuigi peaks tegema põike läbi ka tudengi rahakotist. Kuidagi on hariduspoliitikas jäänud prevaleerima pedagoogide, koolijuhtide ja vallajuhtide huvid.

•• Kas tööandjad peavad silmas kindlaid riike, kust töötajaid tuua?

Me ei ole erisusi teinud, aga näeme, et kolmandates riikides on inimesi, keda huvitab näiteks reisimine ja eksootilised kohad ja kes oleks võib-olla valmis siin tööd tegema. Meil ei ole põhjust keelata neil siin tööd tegemast.

•• Usute, et leidub võõrtöölisi, kes soovivad teha siin lühikest aega madalapalgalist tööd?

Olen veendunud selles. Näiteks suvevaheajaks Eestisse tööle tulla, miks mitte.

•• Kas meil on neile töökohti pakkuda?

Ega keegi pea kandikul pakkumas käima, küsimus on võimaluste loomises.