Tallinnas on töötuks jäänud üle 12 tuhande inimese
Kui veel oktoobris oli Tallinnas töötutena arvele võetud 5,9 tuhat inimest, siis veebruariks oli tööturuametis kirjas juba 12,5 tuhat töötut.
Linnavalitsuse istungi materjalide andmeil võeti veebruari kolmandal nädalal Tallinnas arvele igal tööpäeval keskmiselt rekordilised 220 uut tööotsijat.
Veebruari lõpu seisuga on end töötuna arvele võtnud 12 478 tallinlast ning tööpakkumisi on tööturuametil praegu vaid 972.
Kolme kuuga on ettevõtlusameti tööõigusalane nõustamiskabinet andnud nõu 1 033 abivajajale. Detsembris oli pöördujaid 412, jaanuaris 333 ja veebruaris 288. Neist 23% on töötud, ülejäänud osa moodustavad töökaotuse ohus nõu küsima tulnud linnaelanikke.
Abivajajate hulgas on 35% eestlasi ja 65% vene keelt kõnelevaid tallinlasi ning üldjuhul on abivajaja kesk- või vanemaealine, vene keelt kõnelev, lihtsamaid töid tegev töötu või lähiajal töötuks jääv.
Keeleoskus suureks probleemiks
Üha rohkem on pöördujate hulgas noorepoolseid inimesi, kellel on küll olemas erialased oskused ja väljaõpe, kuid kes sellele vaatamata on tööd kaotamas või juba kaotanud.
Suure osa abivajajate probleemiks on riigikeele puudulik valdamine.
"Nõrk keeleoskus raskendab tööandja poolt antavatest selgitustest ja dokumentidest arusaamist. Samuti ei ole abivajajad võimelised koostama dokumente riigikeeles, mis on takistuseks pöördumisel näiteks töövaidluskomisjoni või kohtu poole," seisab istungi materjalides.
Lisaks tööprobleemidega pöördujatele on ettevõtlusameti konsultantidelt soovitud nõu laenuvõlgnevuse korral ning pere- ja sotsiaalprobleemide, maa- ja omandiküsimuste lahendamiseks.
 |
  |
 |
