Tallinna lisaeelarve kokkupanek jäi venima

Tallinna finantsjuht Katrin Kendra rääkis eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et linna lisaeelarve eelnõu on kavas esitada linnavalitsuse istungile 22. aprillil. Täna võttis Kendra aga oma sõnad tagasi ja märkis, et homsel istungil siiski linnaeelarve kärped arutusele ei tule.

„Lisaeelarve eelnõu esitatakse linnavolikogule mai lõpul, mis tähendab, et see on ka linnavalitsuse istungil samal ajal,“ selgitas Kendra Päevaleht Online'ile lisaeelarve koostamise praegust seisu.

Põhjuseid, miks lisaeelarve kinnitamine kuu aja võrra edasi lükkus, on Kendra hinnangul mitmeid. „Lisaeelarve lükkus edasi tulenevalt sellest, et linnavolikogus võeti eelmisel neljapäeval vastu Tallinna abipakett, mis eeldab teatavaid muudatusi lisaeelarves,“ selgitas ta. „Samuti otsustasime, et mõistlik oleks vajalikud riigihanked investeeringute osas enne ära teha ja ka seetõttu, et valitsus räägib samuti võimalikust uuest lisaeelarvest,“ nentis Kendra.

Linnapea Edgar Savisaar on varem välja käinud, et Tallinna eelarve vajab kuni 10-protsendilist kärpimist. Tema sõnul ei tule linn pärast riigi negatiivset lisaeelarvet kuidagi ilma kärpimiseta toime. Savisaare sõnu kinnitas ka Kendra ning märkis, et kuigi lisaeelarve valmimine nüüd omajagu edasi lükkus, ei tähenda see suuremat kärbet, kui varem räägitud. „Kärpe suurusjärk on endiselt kuni 10 protsenti ja see eesmärk jääb kehtima,“ kinnitas ta.

Linn: abipakett ei ole liiga mahukas

Ehkki üheks lisaeelarve viibimise peamiseks põhjuseks on 311 miljoni kroonise abipaketi vastuvõtmine, ei ole selle koostamisega linn Kendra sõnul valearvestusi teinud ning liiga mahuka paketiga tegemist pole.

„Küsimus ei ole paketi mahukuses, selle vastuvõtmine eeldab kulutustes veidi ümberpaigutuste tegemist,“ rääkis Kendra. Käimasoleva aasta kulutusi abipaketile lisaeelarve moodustamine Kendra sõnul ei mõjuta. „Suurem panus oli paketil aastale 2010, sel aastal on paketi mõju väike,“ märkis ta.

Samas on Kendra sõnul kulutuste osas vähendusi tehtud pea kõigi valdkondade investeeringuprojektides. „Mõned objektid on hangete tulemusena võimalik ellu viia plaanitust odavamalt, mõni objekt lükatakse ka edasi eelolevateks aastateks, mõne objekti puhul muutub rahastamise allikas tänu välisrahastuse kaasamisele,“ tõi Kendra välja juba eelmiselt nädalal. Kuni eelnõu esitamiseni linnvalitsuse istungile konkreetseid objekte, mis tänavu ära jäävad, ta siiski nimetada ei tahtnud.

Kokkuhoid saavutatakse finantsjuhi sõnul peamiselt nii tegevuskulude kui ka investeeringute mahu vähendamise arvelt. Vähendatakse nii linna asutuste jooksvaid majandamiskulusid seda valdavalt büroo-, koolitus-, lähetus- ja jooksva remondi kulude osas kui ka personalikulusid lisatasude ja preemiate osas. Samuti vähendatakse linna toetusi mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele.

Holsmer: viivitamiseks pole põhjust

Linnaopositsiooni kuuluva Reformierakonna esindaja Remo Holsmeri hinnangul võib lisaeelarve koostamise edasilükkumises näha osaliselt ka soovimatust teha raskeid otsuseid.

"See (kärped - toim.) peaks tegelikult juba ammu tehtud olema, praegu on juba aprilli teine pool," rääkis Holsmer Päevaleht Online'ile ning märkis, et tegelikult ei ole näha adekvaatseid põhjusteid lisaeelarve edasilükkamiseks.

"Riik on oma sammud astunud ja linn peaks sama tegema. Linn on seda juba välja öelnud, et kärpeid tuleb teha kuni 10 protsendi ulatuses, seega edasilükkamiseks ei ole põhjust," lisas ta ning märkis, et on abipaketi kohalt linnaga samal arvamusel ja liiga mahukas see ilmselt siiski ei ole.