Tallinn võttis vastu 762-miljonilise kärpe-eelarve

Tänasel linnavolikogu istungil kolmandal lugemisel olnud linna negatiivse lisaeelarve kohaselt vähenevad Tallinna sissetulekud 762 miljoni krooni võrra. Lisaeelarve vastu võtmise poolt andis oma hääle 31 linnavolinikku, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi 4.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul sundis neid linnaeelarvet korrigeerima riigieelarveliste eraldiste, ennekõike tulumaksust kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva osa kärpimine.

"Usun, et kergel käel sisse kirjutatud muudatusettepanekud ei olnud päris kohased ja mul on siiralt hea meel, et kui linnavolikogu rahanduskomisjon vaatas need läbi, siis mitte keegi ei olnud vastu linnavalitsuse seisukohtadele," märkis linnapea Savisaar tänasel linnavolikogu istungil viidates opositsiooni tehtud muudatusettepanekutele vähendada linna meediakulutusi ja mitte vähendada spordiklubidele suunatud toetusi.

"Tegelikult olen arvamusel, et meediakulusid tuleks hoopis suurendada. See info, mida saame meediakanalitelt, ei peegelda seda, mis Tallinnas tegelikult toimub ning see jätab linnarahva suhteliselt tupikusse," avaldas linnapea arvamust, miks meediakulude osas lisaeelarve muudatusettepanek heakskiitu ei saanud.

"Mis puudutab spordikulusid, siis siia ei saa enam midagi juurde kirjutada, kui ikka Ansip ütles, et spordi tegemist toetavad ainult totalitaarsed riigid, siis tuleb nii meil kui teil sellega arvestada," lisas linnapea.

Puuetega inimestelt kolm miljonit, ametnike palgad samad

Vastu võetud kärpe-eelaerve kohaselt suunatakse osa raha ümber – näiteks Tallinna abipaketi meetmete kasutusele võtmiseks eraldatakse lisaeelarvest veel 44 miljonit krooni. Riigihangete odavnemise tõttu suunatakse kärpe-eelarvega mujale umbes 150 miljonit krooni ning veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust ligi 100 miljonit krooni odavamaks.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni – Filtri ühendustee ehitamiseks lubas ehituse odavnemine eraldada täiendavalt kokku 46 miljonit, teerajatiste korrashoiuks 5,7 miljonit ja korteriühistute õuealade korrastamiseks lisaks põhieelarvele veel 1,4 miljonit krooni.

Samuti hoiab linn kokku toetuste pealt, kus linn ja riik pidid koos investeerima ja riik oma toetust vähendas.

Kõigi linnaasutuste majandamiskulusid kärbiti keskmiselt 8%, tegevuskulusid kokku 425 miljoni krooni võrra, vähendades töötajate tulemus- ja lisatasusid ning toetusi. Vähendati ka linna toetusi mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele, kuid ametnike ja töötajate palkade kallale ei mindud.

Seevastu puuetega inimestelt võtab linn lisaeelarvega kolm miljonit krooni. Väheneb nii transporditeenuste, viipekeele-, isikliku abistaja ning töö- ja rakenduskeskuse teenuste, nõustamisteenuste kui ka päevategevuse ja -hoiu rahastus, kuigi Tallinna linna esindajad on varem korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt haavatavad grupid, nende hulgas ka puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet.

Lisaeelarve kinnitamisel jäi 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34 miljardit krooni.