Just praegu seisavad moskvalased turismifirma AB Club ukse taga sabas, et saada kätte aastavahetuseks Eestisse reisimiseks tellitud dokumente. Sauelt pärit Vladislav Vonsovitš müüb Eesti tuusikuid Moskva kõige kuumemal soonel. Vaid mõni samm turismibüroost eemal voogab Sahharovi prospekt, kuhu protestimeelsed nn võrguhamstrid tõid jõululaupäevaks Venemaa mõjusaimale opositsioonimeeleavaldusele ligi sada tuhat protestijat.
Vladislav, kes räägib laitmatut eesti keelt, kolis Moskvasse elama 19 aastat tagasi. Ta juhatab AB Clubi Eesti osakonda. Vladislavi büroo kodulehel ripuvad korraga ligi kuuesaja dokumenditaotleja järjekorranumbrid, kelle viisad ja broneeringud on aastavahetuseks lennukisse või rongi istumiseks valmis.

Moskvalased lausa tunglevad välja linnast, mille meeletu elurütm ja ummikud ei lakka isegi öötundideks. Venelased armastavad nn kuumade eesti kuttide üle nalja heita, kuid kiirustavad esimesel võimalusel Tallinna, et nautida oma kodulinnast kümneid kordi aeglasemat elurütmi.
„Moskva annab minu karjäärile väga palju juurde, kuid ma tahan siit igal vabal hetkel kaugemale pääseda,” tunnistab IT-insener Jevgeni. „Tallinna vanalinnas ringi kõndides tõepoolest tunnen, et olen sattunud muinasjuttu. Nii rahulik igapäevaelu tundub Moskvas elades lausa võimatu. Tunnen ennast justkui sanatooriumisse jõudnud kõrgvererõhktõve põdeja.”
Moskvalane, kes inglise keele õpetajana teenib 1400 euro suurust kuupalka või linnamajanduse insenerina 4400 eurot kuus, sõidab hommikul vähemalt kaks tundi tööle ja kulutab teist sama palju koju jõudmiseks. Pole vahet, kas ta trügib metroos või eelistab autoga ummikus istuda. Konkurentsis püsimiseks alustab moskvalane oma päeva nii vara ja lõpetab nii hilja, et sageli nimetab ta kodu notšleg’iks, mida võib tõlkida kui ööbimiskohta.
Kui moskvalasel tuleb keset südaööd pähe minna poodi, kohvikusse või kodumasinaid ostma, siis ei pea ta hommikut ootama, sest tema linn elab 24 tundi ööpäevas.

Sõbralikud eestlased

Elu linnas, mis kunagi ei maga, tundub noorele ja karjäärihimulisele inimesele ahvatlev, kuid sageli ka perspektiivitu. „Mõtlen sageli, et kolin ära mõnda Venemaa väikelinna ja avan seal oma ettevõtte. Tallinnas ringi käies muutub see mõte veelgi ahvatlevamaks,” pihib Jevgeni.
Moskva turismiäri kontekstis muutub imeliseks ja meeldivalt nostalgiliseks isegi ajast ja arust Moskva-Tallinna rong, mis liigub tiguaeglaselt ja on kokku pandud Brežnevi ajast pärit vagunitest.
Veel paar aastat tagasi tundus turistidele, et Eestis venelasi ikka õieti ei sallita, nendesse suhtutakse kuidagi üleolevalt, kuid nüüd on kõik teistmoodi. Eestlased võtavad venelase avasüli vastu, teed juhatatakse lahke meelega ja vene keeles – mis sest, et kohati üpriski puises.
Tallinna tänavail liigub nii vähe inimesi ja sõidab nii vähe autosid, õhk on nii puhas, inimesed nii rahulikud ja sõbralikud. Ja mis peamine: nii teenuste kui ka kaupade hinnad näivad Moskva omadega võrreldes väga taskukohased.
Kremlis välja töötatud riigipühade süsteem suunab selle hiigellinna elanikud pöörasest elurütmist kogunevat stressi naaberriikidesse välja elama. Aastavahetus toob venelastele kaasa kümnepäevase talvepuhkuse, mis puhub just kõige pimedamal ja lootusetumal ajal Eesti turismiärile elu sisse.

Venemaa riigipühad on korraldatud nii, et kui püha langeb nädalavahetusele, siis nihutatakse vaba päev uude nädalasse. Selline süsteem, mis tekitab aasta jooksul mitu kolme-nelja päeva pikkust pühadeaega, soosib turismifirmade lühireisiäri. Nii lühikese aja jooksul ei jõua sõita kaugetesse soojadesse maadesse, küll aga lähivälismaale.
Jekaterinburgist pärit meditsiiniõde Ljubov, kes sõidab Tallinna külla oma õele, jõuab pärast rongi Moskva Leningradi vaksalist liikuma hakkamist esimese tunni jooksul ühe hingetõmbega ära rääkida nii enda kui ka kogu oma suguvõsa eluloo. Siis teeb ta pausi, ohkab ja hakkab uusaastavaheaega ränkade sõnadega kiruma. „Putin tahab nende pikkade pühadega vene rahva ära hävitada: mehed joovad ennast surnuks,” kurdab Ljubov. „Turismireisid on väga head, sest inimesed ei hävita reisides oma tervist nii hullusti.”
Balti riikidesse ja Soome sõidavad 25–40-aastased jõukama keskklassi moskvalased. Vaesema keskklassi esindajad sõidavad Vladislavi jutu järgi Tšehhi, sest Prahas on odavam puhata kui Tallinnas või Riias.

AB Club sõidutab tänavu Eestisse, peamiselt Tallinna ligi 2000 moskvalast, mis ületab mulluse klientide arvu ligi veerandi võrra. Ettevõte rentis tänavu esmakordselt Tallinna  tšarterreisiks lennuki, sest tavapärased liinid ei suutnud piisavalt kohti pakkuda. Isegi lätlaste bussifirma Ecolines sai mitu bussitäit sõitjaid, kes ei pidanuid paljuks kitsal istmel Tallinna poole loksuda.
Moskvalasi sõidaks Eestisse veel palju rohkem, kuid selleks ei jätku liinidel ronge ega lennukeid. Paljud turistid asuvad kogu perega teele autoga, hoolimata sellest, et peavad Eesti-Vene piirist üle pääsemiseks kuni 17 tundi järjekorras ootama.
Parasjagu helistabki Vladislavile üks Tallinnast naasnud klient, kes asus teele suurte kõhklustega ja eelarvamustega. „See on minu linn, see meeldis mulle nii väga!” kostab vastu turismiärimehe kõrva surutud telefonist.

„Tõepoolest, minge sinna ka suvel! Seal on meri ja rand. Suvel on vesi soe ja tallinlased käivad Pirital suplemas,” õhutab Vladislav moskvalase kaasatoodud positiivset meeleolu takka.
Märkimisväärsest kasvust hoolimata jääb Tallinn sihtkohana mäekõrguselt alla Riiale, kuhu pääseb nii rongi kui ka lennukiga palju ladusamalt. Tänu Riiast vaid 20 kilomeetri kaugusel asuvale Jūrmala kuurordile ja seal toimuvatele Venemaa televisiooni suurtele estraadikontsertidele peavad moskvalased Lätit päris omaks.
Helsingi või Ida-Soomega on Eestil samuti raske konkureerida, sest tänu Venemaalt Soome suunduvale Allegro kiirrongile võib Moskva ja Helsingi vahelisele sõidule kulutada kaks korda vähem aega kui Moskva ja Tallinna vahel loksudes. Hoolimata Moskva turismifirmade entusiasmist näitab Eesti välisministeeriumi statistika, et tänavu detsembris on Venemaa kodanikelt viisataotlusi vastu võetud mõnevõrra vähem kui mullu. Tõenäoliselt vähenes viisade väljastamine põhjusel, et venelased on juba varem saanud teistest Euroopa riikidest mitmekordse kasutusega viisa ega pea nüüd Eestisse tulekuks sissesõiduluba värskendama.

Eesti viisade arv vähenes

Eesti konsulaatidest Venemaa kodanikele detsembris väljastatud viisad
Konsulaat        2010      2011
Moskva        6810        6234
Peterburi         7935        5516
Pihkva         1593        2082
Kokku    16 338    13 832
Allikas: välisministeerium