Swedbanki sularahapressingust päästavad vaid väledad jalad

Swedbanki kliendid pääsevad pangaautomaatide vähendamise survest üksnes siis, kui nad valivad oma senise finantspartneri asemele või kõrvale mõne muu panga.
Suurpank, kelle käes on ligi pooled Eesti pangaautomaadid, eemaldab tänavu need 32 asukohast. Niimoodi väheneb Swedbanki Eestis töötavate automaatide arv 407-ni. Viis aastat tagasi oli pangal 471 rahaautomaati.

Samal ajal üritavad aga teised pangad, kes seni on tegutsenud Swedbanki varjus, leida hoopis vastupidiseid lahendusi: mil moel oma teenuseid, sealhulgas sularaha kättesaadavust parandada.
Neli panka – SEB, DnB, Nordea ja Sampo – tulevad tänavu suvel välja kavaga, kuidas luua ühine pangaautomaatide võrk. Praegu on nendel pankadel kokku töös 412 automaati. SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu väitel võiks ühiskasutuses olevate automaatide arv suureneda isegi 450-ni. Niimoodi ei pea ühe panga klient enam võtma jalge alla pikka teed naaberkülla kodupanga rahamasina juurde, sest ühiskasutuses automaat ei tee klientidel vahet.
Selleks et uue ja ulatusliku sularahavõrgustiku hüvedest osa saada, tuleb ainult avada arvelduskonto ühes nendest pankadest. Kui laenud ja liisingud seovad kliendi Swed­banki külge ja ta ei soovi oma finantskohustuste refinantseerimisega vaeva näha, ei pea oma senist finantspartnerit kohe kuu peale saatma – arvelduskonto avamine on konkureerivas pangas tasuta.

Kliendid üle parda

Swedbank soovitas maapensionäridel naabrilt kanamune osta mobiiltelefoni kaudu makset tehes. Konkureerivas pangas kontot omades aga saaks selle mobiiltelefoni abil kanda raha omaenese kontole teises pangas ja selle sularahana palju lähemalt välja võtta.
Varasema üle 400 pangaautomaadi asemel saab mitme pangaga asju ajav eestlane tõenäoliselt veel tänavu oma käsutusse rohkem kui 800 automaati.
Eesti juhtivat panka kummitab sularahaautomaatide needus. Eelmine aasta lõppes Swed­bankile Lätis pangaautomaatide kriisiga, sest kõikuma löönud usalduse tõttu jooksid lõunanaabrid massiliselt raha seina seest välja võtma. Tänavune aasta algas skandaaliga, sest finantsgigant, kes teenis eelmisel aastal Eestis sadu miljoneid eurosid kasumit, otsustas paari väikeasula truud ja pikaajalised kliendid üle parda heita ning neile hädavajalikust pangaautomaadist ilma jätta. Eilses ETV „Hommikutelevisiooni” saates selgus punastama panev fakt, et nii mõnigi väike ja vaene vald lausa doteerib Rootsi kröösust, et see oma teenust maakohas ikkagi osutaks.
Pangaautomaatide pidamine on kulukas. Seadmete suur amortisatsioon ja kõrged teeninduskulud lasuvad jaepanganduse juhi Ulla Ilissoni televisioonis antud selgituste kohaselt raske koormana panga õlul.
Nii nagu Swedbank võib koormavad kliendid oma õlult heita, võivad pangaga teha ka kliendid.

Swedbank pani ahastama nii regionaalministri kui ka rahva

Hanila valla rahvas kogus oma hingeahastuses ligi nelisada allkirja palvele, et Swedbank ei sulgeks Virtsu sadamas asuvat valla ainukest sularahaautomaati.
Panga poolt külarahva ette saadetud ametnik meenutas teleklipis pigem rahvajuttudest pärit kiltrit, kubjast või aidameest, kellele ei läinud matside mure sugugi korda. Virtsu rahva pärimise peale, kuidas siis nemad peavad edasi elama, vastas pangahärra soovitusega parandada kohalikku bussiliiklust.
Kohaliku omavalitsuse käed jäävad panga ohjeldamiseks lühikeseks, mis paneb inimesi nukralt küsima: „Kas elu ei ole maal üldse kellegi asi?”
Seepeale esitas ahastava avalduse regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kes teatas, et tuleb tõsiselt kaaluda, kas sularaha kättesaadavust tuleks pankadelt seadusega nõuda. Pangakaardist ja internetist maakohas ei piisa, sest isegi lähima utomaadini sõitmiseks tuleb pileti ostmiseks sularaha välja käia.

Pankade kasum kolmekordistus

Eesti Panga teatel teenisid kommertspangad mullu neljandas kvartalis 97 miljonit eurot puhaskasumit ehk 3,3 korda rohkem kui 2010. aasta samas kvartalis. 2011. aasta kokkuvõttes said pangad 663 miljonit eurot puhaskasumit. Sellest hiigelsummast poole moodustas Swedbanki struktuurimuudatus, kui ta müüs 336 miljoni euro eest Läti ja Leedu tütarpankade aktsiaid emafirmale.