Sundmüügis põhiliselt läbikukkunud väikearendused

„Täna on paljude täiturite käes olevate pakkumiste puhul tegemist objektidega, mis on uusarendused, mis tegelikult on tühjad ja mida inimesed ei kasuta,” rääkis Päevaleht Online`ile kohtutäitur Rannar Liitmaa.

Liitma sõnul on enamik arenduste omanikud inimesed, kel on endal elukoht olemas ja kes on hakanud arendama teist maja, et teenida sellelt nii nagu naabrimees või äripartner, kuid paraku kukkus turg enne kokku.

Liitmaal endal on tõenäoliselt riigi suurim sundmüüki läinud kinnisvara portfell ja sellest umbes 80 protsenti moodustavad needsamad kõrgperioodil alustatud arendused.

Tühja korteri või maja realiseerimine on kohtutäituri sõnul lihtsam, kuna valduse kättesaamisel pole suuri probleeme. Raskem on aga nendel juhtudel, kui sundmüügis korteris või majas elab sees perekond, mis on nii emotsionalselt mõjub kui ka kulukas.

Liitmaa sõnul pole peredega objekte palju, kuna elukoht on elukoht ja tihti tõttavad hädas olevatele perele appi vanemad või isegi terve suguvõsa. Kui aga muu ei aita ja korter või maja läheb sundmüüki, siis on lisaks müügile võimalik jõuda ostjaga ka muude kokkulepeteni.

Kohtutäitur rääkis juhusest, kus pangalaenuga hätta sattunud viie lapsega pere lubati viieks aastaks oma koju edasi elama jääda. Pärast viite aastat oli perel võimalus kodu teatud hinnaga tagasi osta või alles siis sealt välja kolida.

Ka praegu on Liitmaal müügis maja, kus elab pere sees, kuid pere on sellega leppinud ning neil on kokkulepe ühe vanemaga, kes on nõus neid müügi järel enda juurde võtma.

Kui aga võlgnikul ei ole mitte kuhugi minna ja ta tuleb kohutäituri juurde jutuga, et mis siis saab, kui te mu kodu maha müüte, siis Liitmaa sõnul ei saa ta küll öelda, et see täturile oluline poleks.

„Me oleme omalt poolt näiteks pöördunud kahel-kolmel korral kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, kuhu me oleme andnud teada, et sel inimesel ei ole kuhugi minna ja palun tegelege selle asjaga ning see on toiminud. Niikaua kui eluase on müümata, ei saa sotsiaalamet midagi teha, aga kui on müüdud, siis sotsiaalamet on aidanud,” rääkis ta.

Liitmaa sõnul teevad pangad võlgnevuste menetlemisega suurt tööd. Praktika näitab tema sõnul, et kliendiga tegeletakse vähemalt aasta aega väga tõsiselt ja kui see ei anna tulemusi, kui võlgnik ei tee koostööd, on loobunud kõigest, siis pangal ei jää muud üle, kui kinnisvara müüki panna.
„Ma arvan, et see tendents, et pangad vastu tulevad, on tänase seisuga on isegi rohkem tõusu teel,” lisas Liitmaa.

Liitmaa soovitab inimestel igal juhul reageerida ja aidata ise lahendusi otsida. „Kõige suurem probleem ongi see, et inimesed ei taha valehäbist või siis suurest masendusest kahjuks väga hästi kontakteeruda, ja ei saa edastatud küsimusi, millele nad tegelikult tahavad vastust saada.”