Sul on hea idee? Taotle ESF-ist toetust
Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendid on mõeldud eeskätt riiklike ja üleeuroopaliste poliitikaeesmärkide elluviimiseks, üks neljast EL-i struktuurifondist on Euroopa Sotsiaalfond (ESF).
Struktuurifondide rakendamise aluseks on valdkondade strateegiadokumendid – ESF-i puhul Euroopa tööhõivestrateegia. ESF-ist kaasrahastatakse Eestis RAK-i (Eesti Riiklik Arengukava struktuurifondide kasutuselevõtuks 2004–2006) 1. prioriteeti – “Inimressursi arendamine”, mille üldeesmärk on Eesti tööjõupotentsiaali suurendamine ja parem ärakasutamine.
Kõige suurema eelarvega ESF-i meede on suunatud hariduse, eelkõige kutsehariduse edendamisele. Haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Innove koordineeritava meetme 1.1 toetustest on siiani eraldatud kõige rohkem raha täiend-õppeks, külalisõppejõudude ja doktorikoolide tarbeks. Kõige aktiivsemad taotlejad ning ühtlasi ka kõige rohkem projekte said ülikoolid (kokku 15) ja kutseõppeasutused (8). 3. taotlusvoor on avatud 1. juulini.
Kõik väärt ideed on teretulnud, sest enne 3. taotlusvooru lõppu ning tulemuste selgumist on välja jagada veel 77 protsenti toetusest.
Esimese rakendamisaasta jooksul on kõige enam rahastatud ettevõtete majanduslikku konkurentsivõimet inimkapitali arendamise kaudu – maikuu seisuga on rahastamisotsuse saanud 576 koolitusprogrammi projekti.
Töötuse ja tõrjutuse vastu
Selle meetme eesmärk on toetada ettevõtjate investeeringuid töötajate ja juhtide koolitusse, suurendades sellega ettevõtjate konkurentsivõimet. Projekte on palju, sest koolitusprojektid on reeglina väikesemahulised, kuid vajalikud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meede 1.2 on ainus ESF-i meede, kus toetust saab taotleda jooksvalt.
Töötutele, noortele, eakatele, puudega inimestele ning koondamisteate saanutele suunatud projekte rahastatakse sotsiaalministeeriumi ning tööturu-ameti juhtimisel meetmest 1.3. Meetme eesmärk on töötuse ning seeläbi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse laiaulatuslikum ja tõhusam ennetamine ja leevendamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Esimeses taotlusvoorus olid kõige aktiivsemad taotlejad tööturusüsteemi kuuluvad asutused (kokku 32), teises voorus aga MTÜ-d ja SA-d (28). Hetkeseisuga on seatud eesmärgiks kaasata kahe vooru projektide peale kokku 17 742 inimest, kellest projekti lõppedes saavad tööle 7425. Ühtlasi on plaanis luua 2059 uut töökohta. Taotlusvoorudele lisaks on võimalik jooksvalt esitada koondatule suunatud projekte.
Sotsiaalministeeriumi ja tööturuameti koordineerimisel korraldati Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL taotlusvoor. Selle programmiga tahetakse rahvusvahelise koostöö abil töötada välja ja katsetada uusi meetmeid, et võidelda kõik-võimaliku tööturuga seotud tõrjutuse, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu. Eestis laekus kokku 68 projekti, välja valiti 13. Kõige aktiivsemad taotlejad olid MTÜ-d (kokku 35). Kõige rohkem taotlusi esitati tööturule tulemise või naasmise hõlbustamiseks neile, kel on raskusi avatud tööturule integreerumise või reintegreerumisega. Lisaks rahastatakse ka töö- ja pereelu ühitamisele ning asüülitaotlejatele suunatud projekte.
Haldussuutlikkuse tõstmiseks
Äsja lõppes riigikantseleis meetme 1.4 projektitaotluste vastuvõtt. Selle meetmega tahetakse edendada riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude haldussuutlikkust. 1. taotlusvooru laekus 36 taotlust ning augustis selguvad toetust saavad projektid. Sügisel plaanitakse välja kuulutada järgmine taotlusvoor.
Seega on ESF-ist toetust taotlenud eri organisatsioonid mitmesuguseks tegevuseks. Loodame, et seatud eesmärgid ka saavutatakse. Samas on kõigil organisatsioonidel veel võimalus heade ideede elluviimiseks toetust taotleda, sest kõigis meetmetes (v.a EQUAL, kus Euroopa Komisjoni protseduuride kohaselt toimub vaid üks taotlusvoor) on veel jagamata rahalisi vahendeid.
Loe lähemalt Euroopa Sotsiaalfondist Eestis:
 |
  |
 |
