Sotsioloog: lootuseta töötute armee jääb aastateks riigi kanda

Üksnes selle aasta kolmandas kvartalis loobus tööotsingutest 11 000 inimest, kes olid kaotanud lootuse tööd leida. Sotsioloog Andrus Saare sõnul on heitunute arv tegelikult märksa suurem, kuna see on läbi aegade kumuleerunud. „Inimestel on nii, et piisab suhteliselt lühikesest ajast, ühest kuni kolmest aastast töölt ära olemisest ja siis ta enam ei integreerugi,“ rääkis Andrus Saar Päevaleht Online’ile.

Kõige lootusetumas olukorras on tema sõnul keskealised töötud. Vanemaealistel, kel pensioniiga paistmas, on juba pisut parem. Raske on ka noortel, kes pärast kooli lõppu tööd ei saa ja kellel tööharjumust ei tekigi ning kes võivad seega ka paremate aegade saabudes jääda tööst kõrvale ning mõnel juhul minna ka kuritegelikule teele.

„Need, kes on heitunud, on pigem madalama haridusega ja mehed, ametilt lihttöölised,“ portreteeris Andrus Saar tüüpilist tööotsingutest loobunut.

Heitunute probleemile lahendust niipea ei paista. „Kui vaatame perspektiivis, ega lihttöö kohti ei ole kusagilt juurde tulemas, sest need jäävad Aasia riikidesse. Praegu räägitakse sellest, et juurde on tulemas uusi töökohti, aga see on praegu raskem kui 90-ndatel. Iga töökoht maksab rohkem ja töötajatel vaja on ka kõrgemat kvalifikatsiooni,“ rääkis sotsioloog.

Seega on karta, et praegused tööotsinguist loobunud heitunuid ei oota töökohtade ülepakkumine ka majandusolude paranemisel. Milline võib olla olukord näiteks viieteist aasta pärast?

„Väga palju sõltub riigist, riik peab andma mitte ainult õnge vaid ka rohkem, näiteks psühholoogilist abi,“ prognoosis Andrus Saar. „Seda asja ei saa lahendada ühe projektiga, on vaja riiklikku eesmärgipärast poliitikat.“ Sotsioloog märkis, et praegu saavad töötud õppida ja kvalifikatsiooni tõsta, kuid sellele ei järgne töökohta.

Positiivsema noodina leidis Andrus Saar, et kuigi vanematel inimestel on väga raske, on pisut kergem noortel, kellele töökohavahetus ei ole nii raske. „Noored, kes on alustanud tööd kapitaliühiskonnas, on ka psühholoogiliselt selleks valmistunud. Vanematel inimestel on raske, sest nad on tulnud muust süsteemist. Tänapäeval on aga nii, et iga inimene peab teadma ellu astudes seda, et ta peab mängima palju rolle, nende seas ka näiteks töötu roll,“ võttis sotsioloog tulevikupildi kokku.