“Kui me saame raudteepraami liikuma, siis need kaubad, mis praegu lähevad Soomest otse Poola või Saksamaale, hakkavad tulevikus võib-olla raudteepraamiga tulema Eestisse. Siit saame need edasi saata läbi Läti ja Leedu kas Poola või edasi lõuna poole,” tutvustas võimalikke arenguid Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. 


Eelkõige kaubarongidele mõeldud raudteepraami idee peamised eestvedajad on Eesti Raudtee ja Soome Raudtee. Alates 2006. aasta sügisest on peetud kolm kohtumist, kus lisaks raudtee-ettevõtetele on osalenud ka sadamate ning Tallink Grupi esindajad. Viimati nimetatu on kaasatud ettevõtmisse võimaliku investorina, kuna Tallinki tütarettevõttel Silja Line on pikaajalised kogemused Soome-Rootsi vahet sõitva raudteepraamiga.

Esialgu vaid plaan

Tallink Grupi peadirektori ja juhatuse liikme Lembit Kitteri sõnul on nemad huvitatud Läänemerel igasuguse meretranspordi arendamisest, ka raudteepraamiliiklusest. “Ühel hetkel pannakse raudteepraam liikuma, aga praegu ei saa veel kindlalt öelda, millal see juhtub, kuna planeerimiskohtumisi on olnud vaid paar.”

Esialgu puuduvad veel täpsed andmed, kui palju praamiliiklus võiks maksma minna ja mis sadamaid kasutada. Selleks et raudteepraamiliiklus end ära tasuks, peaks praam liikuma kaks korda päevas. Praam suudab hinnanguliselt kanda kuni 200 vagunit: 50 vagunit kolmel-neljal teel.

Euroopas kasutatakse raudteepraami tõhusalt Soome-Rootsi vahel. Prantsusmaa-Suurbritannia vahelist raudteepraamiliiklust on tabanud mõningane tagasiminek pärast La Manche’i väina aluse tunneli valmimist.

Kommentaar

Kaido Simmermann

AS-i Eesti Raudtee juhatuse esimees

Transporti Soomega tuleb arendada

Kuigi poliitikud räägivad vajadusest viia raudteevõrgustik üle ühtsele Euroopa standardile, pole see minu meelest mõistlik – see on lihtsalt liiga kallis. Pigem peame hakkama arendama raudteepraamiliiklust Soomega.

Raudteepraamiga saab laadida Soomest kaubad kohe tehases rongi peale ja siis sõita sama laiusega teel nii kaugele, kui saab. Praeguse rööpavahega saaksime sõita kuni Kaunaseni, kus on ümberlaadimisjaam, või Musta mereni. Eelkõige on meil vaja parandada liiklust Baltimaade ja Soome vahel.

Kaupa ja nõudlust raudteepraamiliikluseks on piisavalt. Selle otsuse peaks tegema niipea kui võimalik. Järgmine kohtumine soomlastega toimub 31. juulil.