SMS-laenudega satub hätta aina enam töötuks jäänuid

Võlanõustaja Ülle Schmidt rääkis Päevaleht Online’ile, et tema poole pöördunud laenuvõlglaste arv suurenenud ei ole, kuid kasvanud on märgatavalt nende inimeste arv, kel on võlgade pärast korter ohus.

Viimaste kuude jooksul on Schmidti sõnul pidevalt olnud kasvutrendis nende laenuvõlglaste arv, kes on ootamatult töö kaotanud. Samas ütles Schmidt, et viimastel kuudel töö kaotanud inimestel on probleemid arvatavasti alles ees, kuna alguses saadakse töötuabiraha. „Need, kes käisid mustalt tööl ja ei saa töötuabiraha, käivad sügisest saati võlanõustaja juures,“ märkis ta.

Schmidti juurde pöörduvad inimesed, kes pangaga lahendust ei leia. Kuna võlanõustajatel ei ole pankadega liiga tihe suhtlus, siis ei tea nad, kas või kuivõrd on pangad paindlikumaks muutunud „Need, kes siia tulevad, ütlevad, et pangad on ikka väga jäigad,“ lausus Schmidt.

SMS Laenu AS juhataja Aaro Sosaar kinnitas Päevaleht Online’ile, et laenajate hulk ei ole viimaste kuude jooksul oluliselt muutunud. „Küll aga oleme omalt poolt karmistanud laenutingimusi, et inimesed ei laenaks mõtlematult ja liiga suuri summasid, mille tasumisega nad hiljem hätta võivad sattuda,“ märkis Sosaar.

Sosaare sõnul on firma pikka aega tähelepanu pööranud muuhulgas laenunõustajate tööle, kes aitavad inimesel otsustada, milliseid summasid laenata ja millise perioodi peale on kõige kasulikum makseid jaotada. Seetõttu pole Sosaare sõnul laenumaksetega hädas olevate inimeste arv oluliselt kasvanud. „Klientidele oleme vastu tulnud pikemate laenu perioodidega ning paindlikumate pikendamiste võimalustega,“ lisas Sosaar.

Inimestele tullakse rohkem vastu

Credit Investi juhataja Valdis Kald rääkis Päevaleht Online’ile, et firmalt laenuvõtjate arv kasvanud ei ole, kui, siis on see veidi kahanenud. Tema sõnul pole firma aga aktiivselt turundusega tegelenud ning muutumatu laenajate arv võib olla selle taga. Kaldi hinnangul ei jätaks rahahädas inimene laenu võtmata seepärast, et kardab, et ei saa tagasimaksmisega hakkama. „Kui inimesel ei jätku raha söögi ostmiseks, siis võtab laenu. Midagi muud üle ei jää,“ ütles Kald.

Kuigi laenuvõtjate arv pole kasvanud, siis on Kaldi sõnul inimestel märgatavalt rohkem probleeme tagasimaksetega. „Oleme inimestele viimase 4-5 kuu jooksul kõvasti rohkem vastu tulnud, ei alusta kohe inkassomenetlust,“ rääkis Kald. Vastu minnakse aina enam siiski vaid neile, kes ise ühendust võtavad ja püüavad lahendusi leida ja laene pikendada. Ühe kliendi puhul on Kaldi sõnul näiteks maksegraafikut 4 korda ümber tehtud. Nii läheb firma nii mõnigi kord ise kahjumisse.

Juurde on tulnud aina enam inimesi, kes on kaotanud töö või muul põhjusel ei saa laenu tagasi maksta. Tegu on Kaldi sõnul inimestega, kes end usutavast paari aasta jooksul uuesti jalule saavad. Kuna nende tagasimaksmise probleemid on arvatavalt ajutised, siis püütaksegi ilma inkassota lahedusi leida. Muutumatuna on püsinud nende inimeste arv, kes tagasimakseid väldivad ning laene tagasi maksta ei üritagi.