NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Meil peaks ka sellise eelarve vastu võtma, et see kehtiks kohe 7 aastat jutti ning eks siis meiegi pääseme sellest üleilmsest majanduskriisist, nii et see ei mõjuta meid mitte kui kuidagi.
Eesti riigi ja rahva ärakustutamise avalikku salaplaani Eestis juhib Trilateraalse komisjoni liige, president Toomas Hendrik Ilves. 13. veebruaril k.a toimunud majanduskonverentsil ta deklareeris: „Eesti valik saab olla vaid tehnoloogiline areng ...“ Selline majanduslik üldstrateegia oleks Eesti jaoks mitte näiline köndistuseni piiratud makromajanduslik primitivism, vaid tark ja sihiteadlik desorienteerimine – majanduse kaudu riigi ja rahva ärakustutamise strateegia.
Sealjuures moonutas ta fakte öeldes: „Meil ei ole maavarasid, mille väljaveole tugineb maavararikaste /.../ režiimide majandus.“ Tegelikult on Eesti maavarade poolest erandlikult rikas maa, per capita arvestuses maailma ülivõimsalt üks kõige rikkamatest riikidest.
Kuidas saadi pärismaalastelt kätte kõik nende rikkused vaid klaashelmeste eest? Mõistagi niimoodi, et neile valetati, varjati nende ressursside tegelikku väärtust. Loomulikult ei öelda ka eesti rahvale - kes on allutatud aborigeniseerimisele ja riikluse kustutamisele - maavarade olemasolu ja suurust. Näiteks seda, et meie põhjarannik varjab muinasjutulise energia ning sõjalise võimu allikat – uraani ja tooriumi.
Eesti maavarade kohta on koduleheküljel olemas kaks artiklit (Vello Leito: „Milleks vajatakse Eestimaad,“ 20.04.2008; Anto Raukas: „Kas on vaene meie maa?“ 28.05.2008). Otstarbekas on üksikasjalikumalt lahti rääkida diktoneemakildas sisalduv uraan ja toorium (kildas on väga palju teisigi väärtuslikke komponente). Seda seoses sellega, et hõlpkaevandatavad uraani ja tooriumivarud on peatselt lõppemas ja käiku lähevad ka need, mis pole rikastatvad lihtsalt tsentrifuugimise teel.
Kilda lademed kulgevad Lääne Eestist kuni Narvani paralleelselt rannikuga. Lääne Eestis on kilt kuni 6 meetrit paks, uraanisisaldusega 100-300 gr tonni kohta, Maardu kohal sisaldus langeb 100 grammini. Toolse fosforiidimaardlat katvas kildas on seda 160 gr, Sillamäel 300 grammi ja Narva piirkonna mõnedes kihtides ulatub uraanisiasaldus kuni 1000 grammini tonnis.
80-ndatel aastatel tehtud arvutuste kohaselt piisaks 1600 megavatise tuumaelektrijaama töö tagamiseks üsnagi vähesest kilda kogusest. Seejuures kohustuslik kaaskaevandamine annaks Toolse maardlas lisaks energeetilisele toormele ka kolm miljonit tonni fosforiiti - väga kaalukas rikkus juba iseenesest. Ei tohi mingil juhul unustada, et keskonnaohutud kaevandamistehnoloogiad on juba ammuilma olemas. Meeleheitlik keskonnakahjustuste sireeni küljes rippumine kõneleb üksnes sellest, et klaaspärlimehed on hirmul, et aborigeenid võivad oma ignorantsiunest üles ärgata.
Ent energeetiliselt on tooriumivarud veelgi olulisemad, need on uraanivarudest kordades suuremad. Toorium on kasutatav nn MOX-kütustes (vt näiteks http://thoriumenergy.com). Eestile jätkuks valgust ja soojust aastatuhandeteks.
Tuumakütusel on see hea omadus, et vajalik mateeriakogus on olematu: mõned tonnid uraani põlevkivi miljonite tonnide vastu!!! Tonni uraani saaks aga 1 000-st tonnist Narva kildast. Toolses kuluks maaki 7 korda rohkem, ent preemiana avaneks suures koguses fosforiiti!
Meeldetuletuseks: venelased juba kaevandavad Maardu maardlas meie ülikvaliteetset musta graniiti, austraallased ostsid uuriguloa urgitsemaks meie rikkaliku rauamaagimaardla kallal Jõhvist põhjasuuunas.
Küsimus ühele vuntsile enne rahaseformi (vene rublade vahetamist kroonideks): Kuidas kaitsta oma sääste tulevaste muutuste korral?
Vunts: Mina hoian oma raha pangas. Läbi aegade on pangas olev raha olnud paremini kaitstud.
*
Vahetati 2000.- rutsi per naase, KÕIK ÜLEJÄÄNU "erikursi" alusel.. oli vist 10- kordne vahe. Kommentaarid peale reformi: Eesmärk oli kõrvaldada käibelt liigne raha.
*
nujah. mul on oma protokoll mida järgin, selle olen kokku pannud oma tähelepanekutest 20 aasta jooksul. Ja nii ma muudan endaga manipuleerimise vahendid kasutuks.
Ma lähen lihtsalt läbi sõela.
Oleme vaesed jah enamuses, sest 1990-ndate alguses läks see varandus, mis vene okupatsioonist õnnestus päästa, ühe väikese kamba sullerite kätte, kes seaduseauke osavalt ära kasutades "ärastasid" vabrikud, kombinaadid, kolhooside vara. Nüüdseks neist siis saanud "suurärimehed" ja muidu pintsakutes mulalaada pidajad.
Rahvas on kogu aeg vaene olnud.
Muretseb hetkel rohkem aga eliit.
Mingisuguse eesti partei loosung oli aastaid tagasi:
ole ise juht või ole lohistatav ...vms. See loosung ei ole muidugi terve suhtumine ellu. Nagu ka: saame viie rikkama riigi hulka, mis lausa patoloogiline. Eesti on sisemiselt lõhestunud 2000 aastate algusest.
Aga ükskord algab aega, kus kõik ...kus kõik senised lood ja müüdid enam ei pea, kukuvad kokku turud, finantsmajakesed, koguni riikide rahasüsteemid... uueks looma.
ma ka naersin seda :D
eesti oma eelarves hoidis küll sadu miljoneid kokku väiksema liikmemaksu arvelt aga nendeni see raha mitte maksmine kuidagi ei jõua :o)
2007. aastal peatas tollane keskkonnaminister Suurupis metsaraie, sest sealt leiti haruldasi metsatüüpe ja linnuliike, näiteks händkakk ja kärbsenäpp. (Foto: Delfi)
Endisel Reformierakonna peasekretäril, praegusel justiitsministril Kristen Michalil (vasakul) ja riigikogulasel Kalev Lillol on pärast erakonnakaaslase šokeerivat avaldust küllaga peamurdmist.
Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks
Tuvastamata Kasutaja
Muudab just nii vaeseks,nagu me oleme väärt.
See rikkusemull peab lõhkema.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Paraku on Eestis tihtipeale osutunud võimalikuks just kõige võimatumad asjad.
Ja Kallas ju pead panti ei pane?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Majanduskatastroofi vastu ei saa ka nemad.
Elu õpetab meid, mitte meie elu.
Tuvastamata Kasutaja
Sealjuures moonutas ta fakte öeldes: „Meil ei ole maavarasid, mille väljaveole tugineb maavararikaste /.../ režiimide majandus.“ Tegelikult on Eesti maavarade poolest erandlikult rikas maa, per capita arvestuses maailma ülivõimsalt üks kõige rikkamatest riikidest.
Kuidas saadi pärismaalastelt kätte kõik nende rikkused vaid klaashelmeste eest? Mõistagi niimoodi, et neile valetati, varjati nende ressursside tegelikku väärtust. Loomulikult ei öelda ka eesti rahvale - kes on allutatud aborigeniseerimisele ja riikluse kustutamisele - maavarade olemasolu ja suurust. Näiteks seda, et meie põhjarannik varjab muinasjutulise energia ning sõjalise võimu allikat – uraani ja tooriumi.
Eesti maavarade kohta on koduleheküljel olemas kaks artiklit (Vello Leito: „Milleks vajatakse Eestimaad,“ 20.04.2008; Anto Raukas: „Kas on vaene meie maa?“ 28.05.2008). Otstarbekas on üksikasjalikumalt lahti rääkida diktoneemakildas sisalduv uraan ja toorium (kildas on väga palju teisigi väärtuslikke komponente). Seda seoses sellega, et hõlpkaevandatavad uraani ja tooriumivarud on peatselt lõppemas ja käiku lähevad ka need, mis pole rikastatvad lihtsalt tsentrifuugimise teel.
Kilda lademed kulgevad Lääne Eestist kuni Narvani paralleelselt rannikuga. Lääne Eestis on kilt kuni 6 meetrit paks, uraanisisaldusega 100-300 gr tonni kohta, Maardu kohal sisaldus langeb 100 grammini. Toolse fosforiidimaardlat katvas kildas on seda 160 gr, Sillamäel 300 grammi ja Narva piirkonna mõnedes kihtides ulatub uraanisiasaldus kuni 1000 grammini tonnis.
Tuvastamata Kasutaja
80-ndatel aastatel tehtud arvutuste kohaselt piisaks 1600 megavatise tuumaelektrijaama töö tagamiseks üsnagi vähesest kilda kogusest. Seejuures kohustuslik kaaskaevandamine annaks Toolse maardlas lisaks energeetilisele toormele ka kolm miljonit tonni fosforiiti - väga kaalukas rikkus juba iseenesest. Ei tohi mingil juhul unustada, et keskonnaohutud kaevandamistehnoloogiad on juba ammuilma olemas. Meeleheitlik keskonnakahjustuste sireeni küljes rippumine kõneleb üksnes sellest, et klaaspärlimehed on hirmul, et aborigeenid võivad oma ignorantsiunest üles ärgata.
Ent energeetiliselt on tooriumivarud veelgi olulisemad, need on uraanivarudest kordades suuremad. Toorium on kasutatav nn MOX-kütustes (vt näiteks http://thoriumenergy.com). Eestile jätkuks valgust ja soojust aastatuhandeteks.
Tuumakütusel on see hea omadus, et vajalik mateeriakogus on olematu: mõned tonnid uraani põlevkivi miljonite tonnide vastu!!! Tonni uraani saaks aga 1 000-st tonnist Narva kildast. Toolses kuluks maaki 7 korda rohkem, ent preemiana avaneks suures koguses fosforiiti!
Meeldetuletuseks: venelased juba kaevandavad Maardu maardlas meie ülikvaliteetset musta graniiti, austraallased ostsid uuriguloa urgitsemaks meie rikkaliku rauamaagimaardla kallal Jõhvist põhjasuuunas.
Vello Leito
Tuvastamata Kasutaja
Vunts: Mina hoian oma raha pangas. Läbi aegade on pangas olev raha olnud paremini kaitstud.
*
Vahetati 2000.- rutsi per naase, KÕIK ÜLEJÄÄNU "erikursi" alusel.. oli vist 10- kordne vahe. Kommentaarid peale reformi: Eesmärk oli kõrvaldada käibelt liigne raha.
*
nujah. mul on oma protokoll mida järgin, selle olen kokku pannud oma tähelepanekutest 20 aasta jooksul. Ja nii ma muudan endaga manipuleerimise vahendid kasutuks.
Ma lähen lihtsalt läbi sõela.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Muretseb hetkel rohkem aga eliit.
Mingisuguse eesti partei loosung oli aastaid tagasi:
ole ise juht või ole lohistatav ...vms. See loosung ei ole muidugi terve suhtumine ellu. Nagu ka: saame viie rikkama riigi hulka, mis lausa patoloogiline. Eesti on sisemiselt lõhestunud 2000 aastate algusest.
Aga ükskord algab aega, kus kõik ...kus kõik senised lood ja müüdid enam ei pea, kukuvad kokku turud, finantsmajakesed, koguni riikide rahasüsteemid... uueks looma.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
eesti oma eelarves hoidis küll sadu miljoneid kokku väiksema liikmemaksu arvelt aga nendeni see raha mitte maksmine kuidagi ei jõua :o)
Tuvastamata Kasutaja