Saksamaa ja Prantsusmaa teatasid majanduskasvust

Saksamaa ja Prantsusmaa SKP-d kasvasid tänavu teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti, pidurdades nii Teise maailmasõja järgset halvimat majanduslangust, vahendas Reuters.

"Andmed on väga üllatavad," märkis Prantsusmaa majandusminister Christine Lagarde raadiojaamale RTL. "Prantsusmaa on lõpuks pärast nelja negatiivset kvartalit tulnud punasest tsoonist välja."

Saksamaad tabas tänavu esimeses kvartalis 3,5-protsendiline, Prantsusmaad 1,3-protsendiline majanduse kokkutõmbumine võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga. Teises kvartalis langes Saksamaa majandus aga eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,9 protsenti.

"Majandussurutis on lõppenud," tõdes Jörg Kraemer Commerzbank AG-st. "Lehmani-järgne globaalne usaldusšokk on taandunud. Ettevõtted investeerivad taas."

Briti keskpank märkis, et riigis võib majandussurutis tõusu teele pöörduda ehk järgmise aasta algul, kuid majanduse taastumine võtab aega. Itaalia teatas teises kvartalis 0,5-protsendilisest majanduslangusest, Hollandi majandus kukkus 0,9 protsenti. Võrdluseks – Eesti SKP vähenes tänavu teises kvartalis 3,7 protsenti.

Majanduse elavdamiseks mõeldud globaalsed meetmed on suurendanud Euroopa ekspordi järele nõudlust, valitsuste abipaketid ja madalad intressimäärad mõjuvad kasulikult aga siseriiklikele turgudele, vahendas Bloomberg. Samas võib seoses töötuse kasvuga taastumine kujuneda suhteliselt aeglaseks.

"Seoses Saksamaa ja Prantsusmaa kasvuga on võimalus, et me saame samahästi näha kasvu eurotsoonis," arvas Commerzbank AG analüütik Ralph Solveen.

27. septembril toimuvad Saksamaal parlamendivalimised, kus viimaste arvamusküsitluste järgi võivad edu loota valitsevad kristlikud demokraadid.

Föderaalreserv: halvimad ajad on läbi

USA Föderaalreserv teatas eile, et riigi majandus näitab stabiliseerumise märke. Ka mitmed analüütikud on veendunud, et 2007. aastal USA-st alguse saanud majanduskriisi halvim etapp on läbi.

Samas pidid keskpanga ametnikud möönma, et majanduslik aktiivsus jääb mõneks ajaks nõrgaks, vahendas BBC. Keskpank soovib hoida ka baasintressimäärasid 0 ja 0,25 protsendi vahel.

"See pole sugugi üllatav, vaid see tunnistab paljuski seda, mida me oleme näinud, et tingimused stabiliseeruvad ja majandussurutis võib lõppeda," märkis Wells Fargo ökonomist Mark Vitner.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõdes juuli lõpus, et USA majanduslanguse halvim etapp näib olevat lõppenud, kuid taastumine kujuneb pikaajaliseks ja järk-järguliseks.

"Nende jõuliselt kasvavate ja kõikehõlmavate poliitiliste meetmete tulemusena näib järsk majandustulemite langus olevat lõppenud ja usaldus finantsilisse stabiilsusesse tugevnevat," seisis IMF-i avalduses. "Taastumine paistab tulevat järk-järguline."

Riigis on alates 2007. aastast suurenenud töötus, kuid eelmisel kuul registreeriti vaid 247 000 uut töötut, kui pool aastat varem oli see number pea kolm korda suurem. Samuti tõusis juunis tarbijanõudlus ja eksport kasvas 2 protsenti.

Jaanuaris ametisse asunud president Barack Obama on majanduse turgutamiseks lasknud eraldada 787 miljardi dollari (8,7 triljonit krooni) suuruse abipaketi ja riigi finantssüsteemi jalule aitamiseks pea 1 triljoni dollari (11 triljoni krooni) suuruse abipaketi. USA SKP vähenes teises kvartalis 1 protsendi võrra.