Rongisõit läheb vast valitud raudteejuhiga kallimaks

Eesti Raudtee nõukogu valis uueks juhatuse esimeheks senise SEB Ukraina juhi Ahti Asmanni, kelle sõnul tuleb raudteevedude vähenemisest tekkivat puudujääki katta hinnatõusuga.

••Te võtate Eesti Raudtee üle keerulisel ajal, kui raudteevedude turg kuivab kokku. Millisena te näete ettevõtte tulevikku?

Hea oleks üle võtta ettevõte, kus kõik hakkab just ülesmäge minema, kuid olukord on tõepoolest keeruline. Transiidivood on ka viimastel kuudel langenud. Minu ülesanne on leida tasakaal investeeringute, kaubavoo ja reisijateveo vajaduse vahel.

••Kas peate säilitama, et rööpad oleksid alles, või on ülesandeks midagi ambitsioonikamat?

Me üritame olla kasumis ettevõte, kes suudab teha ise oma investeeringuid ja hoida raudteed korras. Reisijatevedu pole kusagil maailmas kasutoov ettevõtmine. Kaubavedu toob kasu, kuid see väheneb Eestis. See jääb niimoodi järgnevatel aastakümnetel.

••Kas te hakkate reisirongidelt küsima suuremat infrastruktuuri kasutamise tasu ja reisirongipiletid hakkavad kallinema?

Ma ei saa öelda, et seda ei juhtu. Me oleme äriettevõte ja peame kulud-tulud vastavusse viima. Kui toimub vähem kaubavedu ja vähem reisijatevedu, siis peab hinda tõstma. Võib-olla peab hinnastamise struktuuri muutma.

••Millisena te näete riigi või Euroopa Liidu subsiidiumide osa raudtee eelarve täitmisel?

Reisijatevedu on tulevikus võimalik üksnes Euroopa Liidu subsiidiumide toel. Ilma subsiidiumideta pole tulevikus majanduslikult võimalik ka Rail Balticu projekt.

••Kas Euroopa laiusega raudtee Rail Baltic saab teie ametisoleku ajal valmis?

Praegu on selles projektis juhtiv roll majandusministeeriumil ja on vaja leida riikidevaheline kokkulepe. Alles seejärel saavad raudteefirmad teha ühisettevõtte. Võib-olla ei tule seda otsust üldse.

••Mis takistab Rail Balticu tegemist?

Kui mitu riiki peab leidma ühise huvi, on väga raske. Rail Balticu jaoks tuleb teha väga suur investeering ning riigid peavad otsustama, kas see on just praegu kõige tähtsam.

••Kas Eestile on Rail Baltic tähtis?

Majanduslikud aspektid tuleb siin kõrvale jätta. Igasugune infrastruktuuri areng on oluline. Kui vahemaad lähevad 300 või 700 kilomeetri peale, on rong väga õige valik. Rail Baltic leiab kindlasti kasutamist, kuid paberil on selle projekti mõju kaubavahetusele, inimeste liikumisele ja maailma avatumaks muutumisele keeruline välja tuua.

••Millise meeskonna te raudteele kaasa toote?

Mina juba olen uus inimene ja oluline on hoida siin olevat oskusteavet, sest Eestis seda kusagilt mujalt juurde ei tule. Meie ülikoolidest ei tule raudteespetsialiste. Tegemist on viisakalt juhitud ettevõttega ja tuleb nende inimestega edasi minna.

••Kas Eesti Raudteel on pärast jagunemist infrastruktuuriettevõtteks ja veofirmaks EVR Cargo võimalusi, et muuta olukorda, kus Venemaa Raudteed ei anna Eesti suunas piisavalt veovõimsusi?

Mingisugust hõbekuuli, mis kõik uksed avaks, pole olemas. Me ei hakka võtma eesmärki, mis käib üle jõu. Kui naabrid saavad paremini läbi, toimub parem suhtlus. Veovõimsuste paremaks kasutamiseks peavad oma panuse andma kõik selle keti lülid: nii Eesti Raudtee, veofirmad kui ka Tallinna Sadam. See on nagu üleüldise hügieeni faktor, mis annab tulemuse.

••Kas te peate võimalust muuta Rail Balticut meeldivaks Venemaa Raudteedele, kus tõlgendatakse seda kui invasiooni nende raudteelaiuse territooriumile?

Eestlaslikult on väga uhke ennast Vene raudteega võrrelda, kuid me oleme väga väiksed ja ma ei arva, et Moskvas keegi meie peale pidevalt mõtleb, et mis me siin teeme. Ma olen näinud plaane, kus nad kavandavad oma raudteelaiusega otseliini ehitamist Austriasse.