Riik tahab hädas pangad üle võtta

Esialgu küll pigem teoreetiline võimalus võib muutuda üsna tõenäoliseks, kui täitub rahandusministeeriumi lootus sätestada see mitmesse praegu kehtivasse seadusse, mis reguleerivad krediidiasutuste tööd.

Kui majanduse käsi käib veel halvemini kui 2008. aasta lõpus ja eelmise aasta alguses ning mõni pank satub raskustesse, peab Eesti riigil rahandusministeeriumi arvates olema õigus panku sundvõõrandada.

Erinevalt näiteks Läti riigist, kus riik sisuliselt sundvõõrandas Parexi panga, pole Eesti riigil siiani õigust mõne Eestisse registreeritud panga korralekutsumiseks olukorras, kus on selgelt näha, et omanike apaatsus ja omakasupüüdlikkus vajaks kiiret sekkumist.

Valitsusse jõudvas seaduste muudatuste paketis näeb aga rahandusministeerium riigile ette õiguse algatada kiireloomuline pankade ülevõtmine.

Ühe või teise panga ülevõtmist ei saa siiski otsustada üksnes minister. Panga sundvõõrandamisele eelneb hulk protseduurilisi etappe. Rahandusminister peab sundvõõrandamist algatades tuginema finantsinspektsiooni esitatud tõenditele, mille järgi on sundvõõrandamist vältimatult vaja. Peale selle peab panga sundvõõrandamist arutama ka vabariigi valitsus, mille ainupädevusse kuulub sundvõõrandamise eest pangaomanikele makstava hüvitise suuruse määramine.

Majandusteadlane Andres Arrak ütleb end liberaalse ilmavaatega inimesena olevat põhimõtteliselt igasuguse regulatsiooni vastu, mis võimaldaks eraettevõtteid lihtsustatud korras sundvõõrandada.

„Pankade puhul on aga asi teisiti. Pangad on paljuski nii majanduse kui ka ühiskonna vereringeks ja siin peab riigil olema võimalus ja õigus õigel ajal sekkuda,” ütles Arrak.

Kuigi Arrak hindab riigi võimalust pankasid häda korral sundvõõrandada, on ta seisukohal, et praeguse Eesti pangandusturu puhul on see seaduseelnõu lihtsalt ühe linnukese tegemine. Nimelt kuulub kaheteistkümnest Eestis tegutsevast pangast valdav enamik välismaa suurpankadele. „Ma ei kujuta ette, kuidas Eesti riik asuks sundvõõrandama ühte kahest Eestis tegutsevast suurpangast,” selgitas Arrak.

Pankade riigistamise võimaluse loomist toetas ka ettevõtja, kunagine Hansapanga rajaja ja praegu LHV panga nõukokku kuuluv Heldur Meetrits. „Viimase kriisi ajal oli Eesti pluss see, et meie pangad said rahasüste juurde nende välisomanikelt. Teoreetiliselt ei pruugi järgmise kriisi ajal nii minna ja on hea, kui igaks juhuks on riigil tagataskus taoline võimalus,” lisas Meerits.

Ühtlasi viitas Meerits pankade sundvõõrandamisest rääkides ohule, et ühel hetkel võivad poliitikud asuda sellist võimalust kuritarvitama ja pangandusturgu niiviisi solkima. „Pigem on see oht muidugi teoreetiline,” arvas Meerits.

Kaitsta hoiustajate huve

Rahandusministeeriumi fi­nants­turgude osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul pole Eesti riigil praegu sisulist vajadust mõnda panka sundvõõrandada. Ometi peaks Auväärti arvates riigil olema pankade võõrandamise võimalus, et äärmisel juhul saaks riigi finantssüsteemi päästa. „Näiteks juhul kui raskustesse sattunud panga juhid või ka aktsionärid ei ole enam koostööaltid riigivõimu esindajatega. Ülim eesmärk on ikkagi kaitsta seeläbi panga hoiustajate huve ja ka laiemalt vältida seda, et ühe panga probleemid võiksid hakata mõjutama teiste pankade toimimist,” selgitas Auväärt.

Juba praegu on pankade sundvõõrandamine võimalik mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Näiteks võttis Läti riik 2008. aasta sügisel üle Parexi panga, makstes selle eest panga endistele omanikele kaks latti. Panku saab sundvõõrandada ka Leedus, Suurbritannias, Saksamaal ja Austrias. Väljatöötatud eelnõu kohaselt saaks sundvõõrandada üksnes neid panku, mis on Eestis asutatud ja siin finantsinspektsiooni käest tegevusloa saanud. Seega filiaale eelnõu kohaselt sundvõõrandada ei saaks.

Tagatud hoiuste ülempiir tõuseb

•• Kui valitsus kiidab lähiajal heaks rahandusministeeriumis välja töötatud tagatisfondi seaduse muudatused, saavad kodus rahulikult magada ka need hoiustajad, kelle hoius ületab 780 000 krooni piiri.

•• Nimelt on tagatisfondil praegu kohustus hüvitada hoiused kuni 50 000 euro ulatuses. Uuest aastast tõuseb hüvitatava hoiuse piir­määr aga 100 000 euroni. Kroonidesse ümber arvutatuna teeb see maksimumpiiriks veidi üle 1,56 miljoni krooni.

•• Praegu võib hüvitise tagatisfondist kättesaamine aega võtta kuni kolm kuud. Tulevikus saab hakkama vähem kui kuuga.

•• Pangad ei soovinud öelda, kui paljusid nende kliente hoiuste piirmäära hüvitamise ülempiiri tõstmine puudutaks ja pugesid paraku vabanduse taha, et see, kui paljudel nende klientidel on hoiusel üle 1,5 miljoni krooni, on ärisaladus.