Riigisisene töölähetus ja välislähetus

Töölähetuseks ei loeta töötaja sõitmist oma elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise asukoha vahet.

Töölähetus võib kesta kuni 30 järjestikust kalendripäeva, kuid poolte kokkuleppel võib kestust pikendada.

Töölähetusse minek on tavaliselt töötaja kohustus. Tööandja on aga kohustatud töölähetuses viibivale töötajale säilitama palga ning hüvitama sõidukulud, majutuskulud ja tasuma päevaraha. Seetõttu saadetakse töötaja lähetusse tööandja kirjaliku otsusega, mis ongi lähetuskulude ja päevaraha maksmise alus.

Päevaraha maksmine

Päevaraha makstakse alates esimesest töölähetuse päevast. Riigisiseses lähetuses on päevaraha alammäär 50 krooni ja välislähetuses 350 krooni. Oluline on meeles pidada, et riigisisese lähetuse korral on päevaraha maksuvaba piirmäär 80 krooni ja välislähetuse korral 500 krooni. Teadma peab sedagi, et töö-andja võib päevaraha vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Juhul, kui lähetatule maksab päevaraha kolmas isik, on töö-andja kohustatud ise maksma päevaraha sellises ulatuses, et lähetatav saaks tööandjalt ning kolmandalt isikult päevaraha kokku vähemalt töölähetust reguleerivas määruses kehtestatud alammäära ulatuses.

Ka majutuskulud tuleb töö-andjal kulu tõendava dokumendi alusel hüvitada, kusjuures majutuskulude alammääraks on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetusel 800 krooni öö-päevas. Kui majutuskulud on alammäärast väiksemad, võib töötaja lähetusest keelduda. Erisoodustusena maksustatakse majutuskulude hüvitis, mis ületab riigisisesel lähetusel 1200 ja välislähetusel 2000 krooni öö-päevas. Välisriiki lähetatule hüvitatakse reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud kindlustuspoliisi koopia, viisakoopia või muu seda kulu tõendava dokumendi alusel. Teiste kulude hüvitamine ei ole tööandjale kohustuslik.

www.pare.ee