Riigikontroll: Weroli ja Eesti Viljasalvega sarnased juhtumid võivad korduda
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste auditeerimine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi valitsemisalas näitas, et riigil puudub ühtne, kokkulepitud ja avalikustatud osaluspoliitika.
"Riigi äriühingute juhtimine sarnaneb praegu lennureisija õudusunenäoga: pole selge kuhu lennatakse, millal kohale jõutakse, ning vähe sellest – lennuki esimese ja teise piloodi tegemisi korraldavad sõltumatult kaks juhtimiskeskust ning kumbki piloot lähtub ainult talle antud suunistest. Lennunduses lõppeks selline olukord katastroofiga," sõnas auditi tegemist juhtinud peakontrolör Tarmo Olgo Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse vahendusel.
Riigikontrolli hinnangul pole üheselt selge, miks riik äriühingutes ja sihtasutustes osaleb ning milliseid eesmärke ta omaniku ja asutajana soovib saavutada. Seetõttu valitseb oht, et äriühingud ja sihtasutused ei pruugi oma tegevuses lähtuda riigi huvidest.
Läbipaistev ei ole ministrite tegevus äriühingute ja sihtasutuste nõukogude suunamisel: kirjalikke suuniseid enamasti ei anta. Ka suhtlevad ministeeriumid tihti juhatustega otse, jättes nõukogu suhtlemisel üldse vahele.
Selge pole ka rahandusministri määratud nõukogu liikmete roll äriühingutes, kuna ainuvastutus riigi äriühingute heaperemeheliku valitsemise eest lasub täielikult osalust valitseval ministril. Riigikontrolli arvates peaks selleks olema riigi äriühingute finants- ja sisekontrollisüsteemide toimimise kontrollimine ja suunamine. Praegu neil sellist ülesannet ei ole.
"Äriühingute omanikuna ja sihtasutuste asutajana on riik jätnud nõukogu ülesanded järelevalve teostamisel täpselt kindlaks määramata. Kuna nõukogu liikmed vahetuvad tihti ja ootused neile pole selged, siis on nõukogude tehtava järelevalve tase ebaühtlane ega ole järjepidev," kirjeldab Riigikontrolli audit olukorda.
Mõned aastad tagasi loodud ja nõukogude järelevalve taset parandama pidanud auditikomiteed ei ole neile pandud eesmärki - olla järelevalve teostamisel nõukogu nõustaja - enamasti täitnud. Vaadeldud perioodil auditikomiteed mitmel juhul reaalse kooskäimiseni ei jõudnudki või tegid seda suure hilinemisega. Enamikul juhtudel dubleeriti nõukogu tegevust, kirjalikke soovitusi, hinnanguid ja ettepanekuid järelevalve paremaks korraldamiseks anti vaid üksikutel kordadel.
Riigikontrolli hinnangul tuleks järelevalve taseme parandamiseks tagada juhtimisahela minister-nõukogu toimimine, üheselt määrata kindlaks riigi osalemispoliitika koos peamiste eesmärkidega ning täpsustada ministri ja nõukogu järelevalveülesandeid.
Noppeid auditist:
· Riik osaleb rohkem kui 100 äriühingus ja sihtasutuses, samas pole osalemise põhjuseid ja eesmärke üheselt maksumaksjale avatud.
· Riigi osaluste väärtus äriühingutes oli 22 miljardit krooni, riigi asutatud sihtasutuste varade maht oli 5,7 miljardit krooni (2005).
· Riigi osalused äriühingutes moodustasid 2005. aastal 16% riigi rahaliselt hinnatavatest varadest.
· Riigil puudub ühtne, kokkulepitud ja läbipaistev osaluspoliitika. Pole selge, miks riik äriühingutes osaleb ja milliseid eesmärke ta omanikuna taotleb.
· 2005. aastal andsid ministrid vaadeldud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 18 äriühingu nõukogudele vaid ühe kirjaliku suunise.
· Pooled riigi äriühingu nõukogu liikmed määrab valitsev minister, ülejäänud rahandusminister. Kuigi mõlemad ministrid esindavad ühte omanikku, annavad nad teineteisest sõltumatult juhised ainult enda määratud nõukogu liikmetele.
· Nõukogusid ei koostata ratsionaalselt, nt Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri ASi kahe juhatuse liikme ja ühe assistendi tegemistel hoiab silma peal kuueliikmeline nõukogu.
· Riik ei ole teinud midagi, et ühtlustada nõukogudes tehtavat järelevalvet.
· Riigi äriühingu nõukogu ülesanded määrab üldsõnaliselt vaid äriseadustik. Riik pole pidanud vajalikuks seada nõukogu liikmetele konkreetsemaid kohustusi.
· Äriühingu nõukogus riiki esindaval liikmel puudub vastutus riigi ees.
· Auditikomiteed on kasutusel riikides, kus nõukogusse kuuluvad ka tegevjuhtkonna esindajad
· Rahandusministeeriumi eksimuse tõttu tuli auditikomitee luua veel viies väikeses äriühingus, kahe aasta jooksul viga ei parandatud.
· Keskmiselt käisid auditikomiteed koos kolm korda aastas ehk harvem, kui seda peab tegema nõukogu, keskmine tasu koosoleku eest oli 1750 krooni (2005).
· Riigi äriühingute auditikomiteed pole suutnud täita neile pandud ülesandeid.
· "Auditikomiteed toimivad nõukogu soojendusbändina."
· Keskmiselt hilineti auditikomitee loomisega 7 kuud.
