Riigiettevõtete börsileminek aitaks pensioniraha Eestisse jätta

Tallinna börs purustab aasta aasta järel madalaima käibe rekordeid. Et kohalikku kapitaliturgu veidigi elavdada, püüab finantssektori edendamiseks loodud MTÜ Finance Estonia poliitikuid muutuste vajalikkuses veenda.

Esialgu muutusi veel pole ning nagu MTÜ-sse kuuluva SEB Enskilda juht Henrik Igasta ütleb, „tegeletakse siin laiba elustamisega, mitte asjade edasi viimisega”.

Tallinna börsi juhi Andrus Alberi sõnul on meie põhiprobleemiks pankadekesksus. „Meil ei ole arenenud võlakirjaturgu, börsiettevõtete koguväärtus on 10–15 protsenti SKT-st, arenenud riikides on see SKT-ga võrdne. Kapitalituru mõttes me ei ole arenenud riik,” tõdeb Alber.

Lääneriikide poole kiigates näeme, et oluline rahastusallikas on sel kohal just pensionifondide raha, millest näiteks Põhjamaades on 50–70 protsenti investeeritud just kohalikule turule aktsiate või võlakirjadena. Eesti puhul kõigub protsent viie-kuue vahel.

Riigi kontroll säiliks

MTÜ Finance Estonia tegelebki aruteludega, kuidas surnud ringist välja tulla. Üks võimalus, kuidas riik kaasa aidata saaks, on riigiettevõtete börsile viimine. „Mõtleme ka kuidas pensionifondid saaks muuta otsustusprotsessi selliseks, et nad saaksid investeerida ka üksikutesse ettevõtetesse, mitte ainult teistesse fondidesse,” rääkis Alber, kes on Nasdaq OMX Tallinna kaudu samuti MTÜ-sse kaasatud.
Alber rõhutab, et riigifirmast 10–15 protsendi börsileminek ei tähenda kontrolli mahamüümist.

„Miks mitte see 150 miljonit eurot, mille praegu investeerib riik Eesti Energiasse, kaasata hoopis kapitaliturgudelt. Riigil säiliks 85 protsenti kontrolli, ettevõtte rahastusvajadus saaks kaetud, võlakoormus ei suureneks ja tekkinud instrumendid oleksid atraktiivsed pensionifondidele.”

Samamoodi võiks talitada Tallinna Sadama, Eesti Raudtee kaubavedude poolega, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara või ka Estonian Airiga, kui see ümberstruktureeritud saab.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas on finants-
inimestega ühel nõul, et mõne riigiettevõtte 2–3 aasta pärast börsile viimisest tasuks mõelda. „Ootame kõigepealt ära majandusministeeriumi ja Erkki Raasukese tehtava sellekohase analüüsi, et milliseid firmasid ja mis osalustega börsile viia kannataks,” rääkis Aas. Samal ajal meenutas ta buumijärgset paanikat, kui avastati, et suures mahus pensioniraha oli pandud Eesti väga kõrge riskiga kinnisvaraettevõtetesse.

Sarnase analüüsi valmimine sügiseks on planeeritud ka MTÜ-s loodud töögrupis. „Meie üheks analüüsi fookuseks on ka lahenduste leidmine, kuidas rohkem pensioniraha Eesti kapitaliturule jääks,” kinnitas Finance Estonia juhatuse eesimees Priit Põldoja.

Viimaseid nädalaid maanteeameti juhi kohta täitev Erkki Raasuke naaseb majandusministri nõunikuna tööle asudes taas analüüsima riigifirmade tegevust. „Ka mina olen seda meelt, et kohalik kapitaliturg on ettevõtluse arendamiseks vajalik, ja arvan, et riigil on nii väikeses keskkonnas suurem vastutus ja kohustus rohkem teha, kui siiani tehtud on.” Raasukese sõnul on aga raske olukorda lahendama hakata ühest servast, pigem on vaja komplekslahendust nii investeerijate ehk pensionifondide poolt ja teisalt toodetega, kuhu saaks investeerida.

„Ma avaldan toetust sellele, mida Finance Estonia teeb, sest minu arvamus ei erine kuidagi nende omast,” ütles Raasuke. Tema sõnul ei tasuks ära põlata ka diskussiooni selle üle, et reguleerida seadusega pensionifondide investeeringuid.