Raul Eamets: kahju, kui riik ohverdab telekomi ilmaasjata

"Telekomi müügil on kaks poolust, ühelt poolt on hädasti vaja näidata riigi eelarvesse tulusid, teisalt loobutakse potentsiaalsest rahaallikast tulevikus. Sisuliselt tuleks kaaluda kumb otsus on olulisem," rääkis Eamets arileht.ee-le.

"Kui Telekomi müük tõepoolest on see viimane tilk karikasse, mis aitab meile euro tuua, siis ma olen isegi sellise ohvri poolt. Samas ma pean tunnistama, et ma ei ole kindel kas see müük meile eurot lähemale toob."

Eametsa sõnul ei saa kindlasti kogu müügist saadud tulu näidata Maastrichti eelarve defitsiidi kriteeriumite seisukohast tulu poole peal, sest tegemist on ühekordse tehinguga.

"Seda ei vaadelda jätkusuutliku tuluna. Lisaks ei ole mingit garantiid, et majanduslangus ei tule suurem, ehk siis võib ka rohkem maksutulusid laekumata jääda," selgitas ta. "Tänane -15 protsenti on pigem optimistlik kui pessimistlik prognoos. Sellisel juhul võib potentsiaalse tulevase rahaallika ohverdus olla lihtsalt ilmaasjata, millest oleks kõige rohkem kahju."

Teiseks loobutakse tema sõnul kindlast tuleviku sissetulekust, sest telekomi sektori arenguperspektiivides ei tohiks küll ükski tervelt mõtlev inimene kahelda.

"Ajakirjanduse vahendusel kuulsin kuulujuttu nagu oleks keegi nõunik kellelegi poliitikule nõu andnud, et telekomi äri ei ole tulevikus nii tasuv kui täna. See soovitus on minu arvates isegi mitte kahtlane, vaid pigem kohtlane. Tuleks silmad lahti teha ja vaadata, mis maailmas toimub, kuhu suunas maailmamajandus liigub. Loodetavasti on selline kuulujutt lihtsalt kellegi õel väljamõeldis enne valimisi," nentis Eamets.

Valitsus otsustas eilsel istungil anda nõusoleku Eesti Telekomi aktsiate müügiks. Müügiotsuse kaalumisel sai valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel määravaks see, et Eesti riigil puudub strateegiline huvi telekomis aktsionärina osalemiseks ning riigile laekub 2009. aastal üle nelja miljardi krooni, mis vähendab riigi laenuvajadust ja parandab 518 miljoni võrra valitsussektori eelarve tasakaalu.