Ratastoolis noormehed otsivad IT-alast tööd

Tallinna puuetega inimeste koda alustas märtsikuus seitsme noormehe koolitamist, et nad võiks leida töökoha infotehnoloogia alal. Siiani olid nad vaid tavakasutajad, kes programmeerimiskeeltest midagi ei teadnud. Praegu otsib puuetega inimeste koda neile praktikakohti.

“Nad on tublid, kuigi õppimine on väga intensiivne,” kiidab Tallinna puuetega inimeste koja projektijuht Ian Oja.

Andres Õunpuu luges programmeerimiskursustest ajalehest. Poolteist aastat tagasi kukkus ta ehitusel töötades kaheksa meetri kõrguselt katuselt alla ja jäi selle tagajärjel alakehast halvatuks. “Mis tööd ratastoolis ikka muud teha saab, kui arvuti taga,” tõdeb noormees. Kõige keerulisem on tema jaoks programmeerimiskäskude õppimine. Kuna noormehed on kõik alles programmeerimises rohelised, vahetasid nad MSN-i aadresse, et koduste ülesannetega kimpu jäämisel oleks võimalik üksteiselt nõu ja abi küsida.  Kuhu ta tööle minna tahaks, ei ole ta veel otsustanud, kuid tööle tagasi minna tahab ta oma sõnul kindlasti.

Ian Oja sõnul oli esialgne plaan leida neile kohe ka töökohad, kuid selgus, et firmad vajavad siiski spetsialiste, kes tulevad ja hakkavad kohe täiskohaga tööle, seetõttu osustasime esialgu neile praktikakohad leida.

Ian Oja usub, et kahekuise intensiivse koolituse järel on noormeestel praktikaks vajalikud baasteadmised olemas.

Sama meelt on Microsoft Eesti avalike suhete juht Jaan Vare, kes usub, et juurde õppida on võimalik ka praktikal käies. Microsoft Eesti toetas ettevõtmist 705 000 krooniga. “Tööandjad on puuetega inimeste töölevõtmi-sel ettevaatlikud, kardetakse seda, et ei teata, mida teha, kui nende tervis käest ära läheb,” rääkis Ian Oja. Neid aga ei tasuks karta – pea ja käed töötavad neil hästi. Lisaks maksab riik toetusi ka töökoha kohandamiseks ratastooliga inimesele.

Kahel noormehel on tegevuskava valmis – üks läheb praktikale firmasse Deep Systems ja teine jätkab vanal töökohal ning hakkab veebilehti tegema. Praktikakohti vajab veel viis meest.

Soodustused:

•• Riik maksab sotsiaalmaksu 1400 kroonilt, mis on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär.

••  Seega, kui töötaja brutopalk on 9000 krooni, siis nimetatud töö-andja peaks maksma sotsiaalmaksu 7600 kroonilt.

•• Töötaval puudega inimesel on võimalik taotleda täienduskoolitustoetust, mida saab kasutada töötava puudega inimese tööalaseks ja tasemekoolituseks.

•• Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.

••  Lisaks ei maksustata tulumaksuga tööandja tehtud kulutusi töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.

Allikas: sotsiaalministeerium