Rahandusministeerium alustas läbirääkimisi 8,6 miljardi krooni laenamiseks
(27)
Euroopa Investeerimispangalt soovitakse välisprojektide kaasafinantseerimiseks viie aasta jooksul laenata 8,6 miljardit krooni.
Rahandusministeerium saatis täna, 13. märtsil ametliku taotluse Euroopa Investeerimispangale (EIB), millega soovitakse viie aasta jooksul laenata EIB-lt 550 miljonit eurot ehk 8,6 miljardit krooni. Laenu planeeritakse kasutada eelkõige välisabi projektide kaasfinantseerimiseks.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul on laenu võtmise eesmärk kasutada maksimaalselt ära välisvahendeid. „Eurorahade kasutamisel on Eesti majandusele vaieldamatult elavdav mõju. Riigil on võimalik majanduse langusperioodis vajalikke projekte oluliselt odavamalt ellu viia. Pea sama oluline on aga ka võimalus nende projektidega suurendada tööhõivet ning elavdada majandust,” selgitas Padar.
Rahandusminister loodab, et läbirääkimised jõuavad laenuandmise osas lõpule EIB nõukogu otsusega hiljemalt käesoleva aasta juuniks. „Riigi rahavoogude planeerimisel on laenul oluline roll. Praegu võib öelda, et kõik läheb plaanipäraselt,” sõnas Padar.
EIB-lt taotletava raha eest plaanib riik peamiselt kaasfinantseerida aastate 2007-2013 struktuurivahendite projekte. Laenusumma ulatuks 550 miljoni euro ehk 8,6 miljardi kroonini ning selle kasutamine toimuks viie aasta jooksul.
„Me loodame, et Euroopa Investeerimispanga nõukogu otsus võiks langeda juunikuus, pärast seda toimuks lepingu lõplik allakirjutamine,“ täpsustab ka Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman. Detailidest, näiteks sellest milline võiks olla laenuintress, on praegu veel vara rääkida. Reeglina on EIB kapitalituruga võrreldes väga soodsalt laenu andnud. „Spekuleerida ei tahaks. Rriigid on erinevad, olud erinevad,“ lisab Seeman.
Oma olemuselt on tegu investeerimislaenuga. Raha ei lähe riigieelarve jooksvate kulude katteks, vaid ikkagi projektide finantseerimiseks millel pikaajaline mõju. See, et raha kulutatakse just praegu kriisiajal on boonus majandustsükli langusfaasi pehmendamiseks. Seemani sõnul on võimatu kogu viie aasta peale ette vaadata, millistest konkreetsetest projektidest jutt, kuid lühemas perspektiivis on Rahandusministeeriumil loomulikult töpsemad eesmärgid kuhu kulutada.
 |
  |
 |
