Prognoos: Eesti tööpuuduse laeks jääb 16,8 protsenti

pakun 37 prossu kui justvalimistel mingeid erilisi kerasi pukki ei valita.

Sedalaadi ennustused, kus suure enesekindlusega pakutakse välja mingi suure täpsusega (antud juhul 16,8%) arv, õõnestavad niigi viletsat statistikute mainet. Mõelda vaid! Ei ole ju teadagi, kui palju on tegelikult tööta jäänud inimesi (kõik pole ju arvelegi võetud), ja siis pakutakse välja mingi arv täpsusega ±0,01%. Kui tahetaks olla enam-vähemgi objektiivsed, tuleks öelda, et töötute arv jääb piiresse 15 ... 18%, kui sedagi. Kes natukenegi on matemaatilist statistikat õppinud, ütleb kohe, et siin on asja kallal olnud šamaanid, mitte teaduslikul alusel tegutsevad asjatundjad. Ilmselt põhineb arvutus mingil ministeeriumi ametnike kuskilt välja imetud meetodil, millel vähe ühist teaduslikult põhjendatud arvutusmeetoditega. Aga poliitiliselt on asi korrektne.

Tööpuuduse järgi arvutatakse 2010 aasta eelarvepuudujääki. Number peab olema täpne, mitte mingi udu 15% kuni 20%

100 000 töötu töötamisel laekuks keskmise palga korral neilt makse aastas vähemalt 12 -14 miljardit krooni.
Mitte millegi tegemise eest on sellele välja makstud töötukassast 4 miljardit krooni.
Struktuurifondide 53 miljardist kroonist perioodile 2007-2013 oleks aastas keskmiselt pidanud kasutusele võtma 8 miljardit krooni .
See oleks olnud nagu kingitus taevast.
Rahakasutus lõpp kokkuvõttes jäi seisma puuduvate juhendmaterjalide mõnesaja lehekülje teksti taha
2006, 2007, 2008, 2009 aasta riigieelarve vaidlustes otsustati, et ettevõtlust ja selle ümber kujundamist piisab miljardiga toetamisest.
Lõpuks see kasvas 3 miljardile.
Võrreldes töötuks muutunud inimestelt laekuma pidanud maksutulude kadudega ja töötukassast tehtud väljamaksetega on see naeruväärne summa.
Inimeste töötuksmuutmise ja see tõttu saamata jäänud maksud ja muu saamatus on aastaga maksma läinud pea 20 miljardit krooni.
Kui valitsuse strateegid oleksid suvatsenud teadvustada majandustegevuse toimimise elementaarset põhireeglit – "teeni kasumit aga rakenda meetmeid, et teenitu tuulde ei lenda" siis sellist olukorda tekkinud ei oleks .
Kahjuks valitsus avas raha tuuldelennutamiseks kõik võimalused ja keskendus vaid kärbetele.
Selle asemel, et otsida-rakendada teadmisi-oskusi ja seista hea olemasolevate tööhõive ja ettevõtluse edendamise eest, ettevõtluse ja majanduse ümber kujundamise eest.
Valitsus ja poliitikud ei ole suutnud teadvustada, et keskmist palka teeniv töötaja maksab aastas pea 120 000 kr makse.
Ja selleks ,et ta jätkuvalt töötaks ja maksaks on ka poliitikutel ning valitsusel omad kohustused .mida nad jätkuvalt ignoreerivad.

Üle pika aja taas kodumail ja miskit siin pole muutunud. Ikka samad mollid ja samad valed. Ja sama rahavas suu ammuli uskumas. Valitsus ju räägib.
Tegelt kipun ka mina arvama, et see protsent on kuskil 20 ringis. Sest tõepoolest, paljud pole ennast arvele võtnudki ja ka need kellesel saab see tõõtusmakse aeg ümber, arvatakse automaatselt töötute nimekirjast välja. Sellest kirjutas hiljuti ka päevaleht ise. Kui lisame siia veel tööta jäänud FIE-d, keda töötukassa üldse arvele ei võta, siis kardan, et see arv on isegi suurem, kui 20 prossa. See on avalik saladus, et valitsus on andnud töötukassale korralduse tegelikku töötus protsenti varjata, et suured ülemused Brüsselis meie peale pahasti ei vaataks. Härrased Toompeal unustavad ära, et meie riik on naa pisike, kus paratamatult kõik tunnevad kõiki või koguni paljud omavahel sugulased või kõhuõed-vennad ja et varja palju sa varjad, keegi ikka kuskil räägib. Kõik me oleme inimesed oma inimlike vigade ja omadustega. Täna kannan lipsu ja teen head nägu, aga homme tõmban londi umbe, dressid jalga ja puritan sõprade keskel välja kõik, mida tegelikult tean, arvan, mõtlen, et siis ülehomme jälle lips kaela panna ja uuesti truualamlik naeratus ette manada.

Igor Mang ennustab ka täpsemalt, kui RM tibinad ja noorsandid, kes peaksid hoiduma igasugusest nõidade kombel prognoosimisest, vaid toetuma tõestele numbritele ja olema äärmiselt konservatiivsed. Selleks aga, et õhust ennustada ja ärimeeste mõtteid ning tegutsemisi läbi närida, ei piisa ainuüksi kõrgkooli baka- ja magistrikraadist, vaid selleks peab olema piisavalt elukogenud ja lähemalt kokku puutunud ka äri enesega.

Ah, et 16,8 protsenti, huvitav, kas ennustati tuvisüdame ,seapõrna, kohvipaksu, või kohutuulte järgi.

Statistika selleks ongi, et seda endale meelepärases suunas võltsida - eurostati andmeil oli meil juba juunis 17% töötuid.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table...

Kuskil on aga juba 17 protsendist jutt olnud. Milline number on ôige??????????

Prognoosiks!
Selle aasta lõpuks on töötuse määr tõusnud ametlikult 22% peale ja mitteametlik oleks 28%.
Elame - näeme!

Järjekorde stiilipuhas jokk. Pannakse paika termin et töötud on need, kes on ametis arvel ja sealt pukitakse nad ka mingi aja pärast välja.
Samas kõik ju saavad aru, et töötud on need, kes tahaks tööl käia aga kellele tööd pole pakkuda. Isegi kirutad brüssel on sellest aru saanud ja juba praegu naab numbriks 17% - http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=340008...

Aga meie asjapulgad võivad otse näkku öelda, et "jah me mõistame teid aha juriidiliselt on kõik korrektne".

Minu prognoos oleks Eesti tööpuuduse lagi - ametlik 30%, mitteametlik e. tegelik aga 40%.

Huvitav kas põrand ja lagi on kohad vahetanud? Hetke protsent on ju 20?

Kui selgitaksid võhikutele, kuidas Te sellised arvud saite? Ootan põnevusega!

Palun vabandust, et nii kaua ootama pidite. Kontrollisin oma prognoosi soolapuhumise, kohvipaksu, taldrikukeerutamise, kristallkuuli, õnnetina, kaartide ja veel mõnede erivahenditega (krokodillid, keit, neinar jms), kuid kõik kinnitasid sama. Ei jõudnud üle küsida Rahandusministeeriumist, aga neid ma enam ei usu niikuinii.
Andres Tuletaevasappi Atsih

See prognoos 29.aug. 2009.a.20:46:16 ei olnud mina. Aga muidu hea nali, 12 punkti!
Võhikutele siis teadmiseks, kui muidu aru ei saa, et prognoosida võib kõike. Ja see 30%/40% võib muidugi tulla ja võib ka mitte tulla. Aga niikaua kui Valitsust juhib ja seadusi teevad kõrgeltharitud keemikud, majanduse juhtimisega tegeleb jurist jne., tuleb karta kõige hullemat! Sorry, elu on karm!