Piiratud keelteoskus takistab tööle saamist

Olgugi et maailmas ringi rännates inglise keelega kenasti hakkama saab, on teatud töökohtades vaid ühe võõrkeele valdamine takistuseks. Loetelu algab näiteks telefoniteenuse müügist ning lõpetades klienditeenindusega. Tööandjate mure on täiesti reaalne.

“Meie juurde tullakse suure õhinaga, CV-sse on keeleoskuseks märgitud “väga hea” või “hea”, kuid vestlusel selgub kurb tõsiasi, et näiteks soome keele oskuseks peavad mõned inimesed hoopis eesti keele rääkimist soome keele lõppudega,” paljastas kurva tõsiasja Silja Line Eesti broneerimisosakonna juhataja Vilma Oras.

Analoogse probleemiga on kokku puutunud ka Olde Hansa restorani personalijuht Tene Tõnutare, kuid mõlemad spetsialistid kinnitavad justkui ühest suust, et kõige olulisem on töötaja valikul siiski inimese töötahe ja

õpivalmidus.

Vilma Oras räägib heatujuliselt, kuidas neile tööle tulnud inimesed iga päevaga end võõr-keelses argumenteerimisoskuses tugevamalt tunnevad. Värske töötaja sisseelamisperioodi ja praktikavõimaluse tähtsust rõhutab ka Tene Tõnutare.

Oma programm

Enamasti on võõrkeelte oskust eeldatavatel töökohtadel ka oma keeleõppeprogrammid ning piisava aluspõhja olemasolul värbamine tavaliselt katki ei jää. Näiteks Tallinkis on rootsikeelse klienditeeninduse edendamiseks koguni õpetaja tööle võetud.

Enamasti kasutavad keele-õpet pakkuvad firmad samu võt-teid: õpetaja eest tasub tööandja, samas ei toimu koolitus töö-ajast. “Töötajatel tuleb koolitusele ilmuda näiteks poolteist tundi varem või siis hiljem kauem tööl olla,” rääkis Päevalehele ettevõtetes rakendatavast mudelist endine inglise keele õpetaja Siiri Tamm. Staažikas koolitaja lisas, et iseenesest on ka selline formaat suurema osa töötajate jaoks tervitatav.

Teisalt võtab vahel õppimis-indu maha kohustuslikuks muudetud eksam, mille mitteläbimisel tasub keeleõppe eest töötaja.

Vilma Oras jagas Päevalehega järgmist nippi: kandideerija keeleoskus selgitatakse välja juba telefoni teel toimuvas eelintervjuus ja kõiki enam kohale ei kutsuta. Terad eraldatakse sõkaldest Olde Hansas proovipäevadel. Samas on värbamisprotsessi kaasatud kogu firma klienditeenindajate kollektiiv.

Euroopa Liit suurendas huvi

•• Tallinna ühe suurema keeltekooli, Võõrkeelte Keskuse Erakooli praktika järgi on tööga seoses keeli õppima tulnud inimeste osakaal alates Euroopa Liiduga ühinemisest hüppeliselt kasvanud.

•• “Eriti palju oleme kohanud noori, kes suhtlustasandil soome või itaalia keelt omandada tahavad,” tõdes keeltekooli juhataja Jana Randrüüt.

•• Õppeasutuse jaoks uus kontingent ei pretendeeri keeleoskusega prestiiĻikatele ametikohtadele, vaid tahetakse enne lihttööliseks minekut vähemalt väljendusoskus kätte saada.

•• Teise tugeva trendina tõi Randrüüt välja keeleõppe soodustamise tööandjate tasandil. “700 arvest 200 oleme keeleõppe eest esitanud firmadele,” ütles ta.

•• Täiendõppele saadetakse aga töötajaid ka paljudest Skandinaaviamaade kapitalil põhinevatest firmadest.

•• “Selge see, et tööle tulles ei ole keeletase nii kõrge kui pärast mõneajalist teooria baasi kordamist ja suhtluskogemust,” selgitab juhataja Rändrüüt keeltekooli olulisust.

•• Praktikute sõnul tuleb firmasid, kes kas või kollektiivisisest keeleõpet innustavad, viimasel ajal üha juurde.