Ennast Eesti suurimaks tarkvaratootjaks nimetav AS Helmes alustab täna kohtuasja AS-i Andmevara vastu, nõudes neilt hagi korras välja üle viie miljoni krooni maksmata jäänud arveid. Harju maakohtus algaval protsessil esitas aga vastuhagi ka siseministeeriumile kuuluv AS Andmevara, nõudes omakorda Helmeselt tagasi miljoneid kroone, mis Helmesele maksti, kuid mille eest väidetavalt korralikku toodet ei saadud.

Eesti ühe suurema tarkvarafirma ja teiselt poolt riigile kuuluva ning infosüsteemide ja digitaalsete registrite loomisega tegeleva Andmevara tüli põhjuseks on enam kui kahe aasta tagune riigihange.

Nimelt võitis Helmes hanke, mis nägi ette rahvastikuregistri juurde pereregistri loomise. Pereregistrist pidi saama järjekordne samm paberivabade e-teenuste loomisel. Näiteks pidid sinna hakkama jõudma andmed inimeste sünnist, surmast, abi­el­­lu­misest, lahutusest.

Helmes küsis programmeerimistööde eest kokku ligi kümme miljonit krooni, ent eelmise aasta lõpus kukkunud tähtajaks töökorras registrit olemas ei olnud. Tegelikult polevat tänini.

„Pereregistri arendustööd ei kulgenud kuidagi. Meie leiame, et Helmes ei täitnud oma üles­andeid korrektselt, ja nemad, et meie ei maksnud raha nii nagu vaja,” võttis kohtuasja kokku Andmevara juhataja Sirje Rogova. Enne esimest kohtuistungit ei soovinud Rogova detailselt avada, milles Helmese halb töö täpselt väljendus. „Arendustööde tulemusena peaks välja tulema toimiv tarkvara, meie seda kahjuks ei saanud. Seal oli tohutult palju vigu sees,” lausus Rogova siiski.

Suurema osa registri maksumuseks olnud ligikaudu kümnest miljonist kroonist jõudis Andmevara Rogova sõnul Helmesele ära maksta, tasumata jäi suurusjärgus viis miljonit krooni. Täpseid summasid ja hagide suurust ei soovinud ta eile avaldada. „Meil ei olnud mitte mingit alust seda raha välja maksta, aga nemad leiavad nüüd, et see tuleb ikkagi välja nõuda.”

Hoopis teistpidi

Helmese omaniku ja nõukogu liikme Jaan Pillesaare sõnul on asjad aga hoopis teistpidi. „Meie sisekontrolli, kvaliteedijuhtimise ja ka sõltumatute ekspertide hinnangul oli meie töö kvaliteetne,” ütles Pillesaar. Ta lisas, et registri tööle panemise ülesanne pidigi jääma Andmevarale.

Pillesaar lausus, et registrit tervikuna pole Helmese töötajad kunagi näinud, nagu ka mitte algseid tööülesandeid. „Täitsime üksikuid meile antud tööülesandeid ja me isegi ei tea, kuidas Andmevara tööjuhid meie tehtud koodilõike kokku panid.”

Pillesaar tõi ka esile, et algul puudus Andmevaral isegi täpne tööülesannete kirjeldus ning Helmese programmeerijatele antud käske muudeti mitmel korral. „Me juhtisime sellele ka korduvalt tähelepanu, aga klient on ju kokkuvõttes kuningas,” ütles Pillesaar.

Helmesele kaheksa pretensiooni

•• Nii registrist kui ka suurest osast rahast ilma jäänud Andmevara üritas aasta alguses ka riigihangete registris pereregistri programmeerimise hanget nurjunuks tunnistada.

•• „Käesoleva hanke menetluse tulemusel sõlmitud lepingut ei täitnud AS Helmes nõuetekohaselt,” teatas Andmevara.

•• „Lepingu täitmise käigus on selgunud, et AS Helmes esitas pakkumuses teadvalt valeandmeid hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta, valeandmete esitamine jätkus lepingu täitmise käigus,” seisab kirjas.

•• Ühtlasi on esile toodud, et Andmevara informeeris Helmese vigadest korduvalt ning andis paranduste tegemiseks täiendava tähtaja, kuid Helmes keeldus töös esinevaid puudusi kõrvaldamast põhjendamatult. Teate juures on eraldi toodud esile ka see, et Andmevara esitas Helmesele kokku kaheksa erinevat kirjalikku pretensiooni.