Tänavu juuli keskel oleks lõppenud Eesti Energia ja Alstomi vaheline optsioonileping Auvere põlevkivielektrijaama teise ploki ehitamiseks. 17. jaanuaril avaldas Eesti Ekspress, et Eesti Energia peab teise ploki ehitust mõttetuks ja seda ei tule. Majandusminister Juhan Partsi salastatud kirjale (vt lisalugu lk 8–9) toetudes pikendas ettevõtte nõukogu aga kõigest seitse päeva pärast loo ilmumist teise katla optsiooni üheksa kuu võrra.

Partsi seisukoht on kummaline, sest juhul, kui Alstom ehitab Eesti Energiale Auverre veel teise ploki, väheneb Eesti Energia väärtus suurte kulutuste tõttu 2021. aastaks 570 miljoni euro ehk kolmandiku võrra. Selle trööstitu sõnumiga tulid Eesti Energia juhatuse liikmed lagedale jõulukuu nõukogu istungil. Ühtlasi selgus, et Eleringi andmeil ei ole 2021. aastani Eestis elektrivarustuse probleemi.

Kui valitsus siiski otsustab teise ploki ehitada, vajab Eesti Energia juurde ka 490 miljonit eurot omakapitali. Euroopa Komisjon peaks seda rahasüsti ilmselt riigiabiks ning kuna üks riigiabi on juba olemas, siis suure tõenäosusega tõlgendataks see hoopis keelatud riigiabiks.

Jaama teine plokk tekitaks ka ülevõimsuse, mille tagajärjel Eesti Energia olemasolevad elektrijaamad pääseksid turule vähematel tundidel. Kõigest sellest lähtudes leidis energiafirma juhatus, et investeering ei tasu end ära. Ümber võidakse aga mõelda siis, kui Euroopa uuendab aastail 2015–2016 oma kliima- ja energeetikapoliitika põhimõtteid.