Partsi päästeplaan eelarve võimalusi arvesse ei võta

 Eesti ettevõtluspoliitika rakendusliku kava „Made in Estonia” järgi tuleb konkurentsivõime parandamiseks muuta tööjõu ja väärtpaberitulu maksumäärasid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) küpsenud dokument keskendub peamiselt kahele valdkonnale, milleks on välisinvesteeringute ja ekspordi soodustamine.

„Sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine võib olla üheks lahenduseks, mis väärib sügavamat analüüsi,” tunnistas MKM-i majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi. Tema sõnul on Eestis tööjõud rohkem maksustatud kui paljudes konkureerivates riikides ja see pärsib siin kõrgepalgaliste töökohtade loomist. „Eriti tugev on mõju alustavatele tehnoloogiapõhistele ettevõtetele, kelle väljaminekud kuluvadki esimestel aastatel peamiselt tööjõule,” selgitas Allikivi.

Ministeeriumi ettepanekut sotsiaalmaksu ülempiiri kohta toetab ka eelmisel nädalal avaldatud Arengufondi „Valge paber riigikogule”. „Maksupoliitika kriisiajal ja heal ajal ei saa olla samasugune,” kaitses Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut maksupoliitika muutmist. Riigikassale ei teki tema sõnul suurt tulude kadu, kui sotsiaalmaksu lagi pannakse paika kolme kuni nelja keskmise palga kõrgusele. „Me ei räägi siin tippjuhtidest ega ka keskastme juhtidest, vaid just tippspetsialistidest,” toonitas Sikkut.

Haigekassa kannatab

Maksutaset ei ole Sikkuti sõ­nul veel välja arvutatud, kuid üks võimalus oleks alates teatud piirist nullmäära kehtestamine.

Paarkümmend miljardit krooni Eesti majandusse investeeritavat raha võiks Sikkuti hinnangul olla peidus ka ettepaneku taga, mille kohaselt võiks maksustada Eestisse elama asuva investori väärtpabereid nullprotsendise tulumaksumääraga.

Rahandusministeeriumi seisukoht on selge aga juba praegu. Nimelt avaldaks sotsiaalmaksule lae seadmine negatiivset mõju sotsiaalkindlustuse eelarvele ning vähendaks niigi pingelist haigekassa ja pensionikindlustuse eelarvet.

Halvad ajad ei luba otsustada

•• Välisinvesteeringute siia meelitamiseks ja ekspordi soodustamiseks mõeldud tegevuskava üks peamisi puudusi on selle täitmiseks ette nähtud periood: (kriisi)aastad 2009–2011.

•• Eelkõige võib kriisiaeg saada takistuseks maksupoliitiliste ettepanekute läbisurumisel.

•• Investeeringute siia meelitamisest lihtsamalt kulgeb tõenäoliselt tegevuskava ekspordimeet­mete võtmine. Näiteks näeb ministeerium ette Eesti jaoks olulisemates partnerriikides ehk esmajärjekorras Läänemere-äärsetes maades oma ekspordiinkubaatorite loomise.

•• „Kaugemasse tulevikku vaadates võiks meil ju olla näiteks  inkubaator Shanghais või Krimelte juhi Jaan Puusaagi soovitud ekspordiinkubaator Balkani riikides,” arvas Raul Allikivi.