Pangad: ettevõtjad ujugu või uppugu ilma meie osaluseta

Varasemate kriiside ajal ei üllatanud kedagi, et mõni Eesti pank osutus äkki ka suurfarmeriks või -töösturiks. Kui patriotismi, sõbrasuhete või asjatundmatuse tõttu ettevõttele antud laen üleöö hapuks läks, siis oma maine ja portfelli päästmiseks astusid pangad kohe firmaomanike ringi.

„Emotsionaalsete otsuste aeg Eesti pankade on nüüd möödas, mis neid varasemates kriisides muutis suurpõllumeesteks,” selgitab olukorda Jaanus Kull saneerimis­ettevõttest Brain Team. „Pankade välismaistel omanikel ja nende kontrollorganitel puuduvad meie ettevõtete ja tehingute suhtes igasugused emotsioonid. Sellepärast ei tõtta pank ka ettevõtet omandisuhte kaudu päästma – ta lihtsalt ei oska ettevõtet juhtida.”

Nüüd, kui paar aastat tagasi vastu võetud saneerimisseadus võimaldaks pankadel raskustesse sattunud ettevõtteid lausa lennult üle võtta, pole seda siiski juhtunud.

Pangad ostavad pankrotioksjonitelt koormate viisi oma põrmu varisenud klientide kinnisvara, kuid võlgades tööstuste töötajatele palka maksta ei taha – omanikud ei luba.

Kevadel oleks üle noatera Swedbanki omandisse kukkunud Järvamaa üks suuremaid tööandjaid Väätsa Agro, sest esialgne saneerimiskava nägi ette Swedbanki 60 miljoni kroonise võla vahetamist 45 protsendi aktsiate vastu.

Kuna õnnetute klientide vara ülevõtmine ei paista kuigi kombekas välja, siis tegutsevad pankade nimel nende poolt asutatud tütarettevõtted.

Swedbanki kinnisvaraettevõtete Ektornet Residental ja Ektornet Real Estate käest on läbi käinud üle paarisaja korteriomandi ja kümmekond kinnisasja – hinnanguliselt ligi veerand miljardi krooni suuruse koguväärtusega.

SEB tütarfirma Estecus valdas kinnisvarasid ligi 60 miljoni kroonise väärtusega, Nordea panga tütarfirma Promano mitu korda väiksemas mahus. Üksnes Sampo pank haldab sülle kukkunud ligi 30 miljoni kroonise väärtusega kinnisvara ise, ilma tütarfirmade abita.

Pangad deklareerivad laenulepinguid sõlmides, et nad ei sekku ettevõtlusesse, ja sellepärast nad avalikult ettevõtete osanikeks ei tiku. Samuti usuvad pankurid, et mida kiiremini hapuks läinud asjaga hakkama saab, seda parem.

„Olulisem põhjus peitub selles, et Eesti panku juhivad suured välismaised emapangad, kes saadavad kohalikke kriisiüksusi juhtima välismaalased,” räägib panganduskogemusega Jaak Lepik saneerimisettevõttest Finantsplaan. „Küsimus pole selles, et eestlasi ei usaldata või et me ei saaks ise hakkama. Niimoodi püütakse vältida pangatöötajate susserdamisi. Ikka tuleb ette, et vallandamise vältimiseks püüab mõni pangatöötaja mõnda halba portfelli kaitsta või paremas valguses näidata.”

Juriidilised tulemüürid takistavad võlgadesse sattunud ettevõtte vägisi ülevõtmist. Pankadel pole tulemüüridest mööda hiilimiseks põhjust. Nende relvalaos peitub võlgniku juhtimiseks muid hoobasid kui talle palga maksmine. Paljud ettevõtluslaenud on seotud omanike isikliku käendusega. Pangad ei arvesta isiklike tagatistega halvaks läinud laenude päästmisel kuigi palju, sest tavainimene suudab tagasi maksta palju vähem, kui ta ettevõtluseks laenas.

„Inimene suudab tagasi maksta võib-olla miljoni, kuid isikliku käendusega näitab ettevõtja, et ta ise usub oma ärisse ja ei tule pangast lihtsalt raha välja petma,” selgitab Lepik. „Nüüd aga ähvardab pank inimese vara ära võtta, kui ta panga juhtnööre ei täida.”

Ling tõmmatakse niigi kitsikuses ettevõtja kõri ümber koomale, kuid pangad pole kellelegi ilmselt vägisi laenu andnud ja ei ole ka isiklikke garantiisid noaga ähvardades välja pressinud.

Swedbank võib üle võtta

Swedbanki Balti panganduse kõrgendatud äririski juhtimise Eesti üksuse kliendiportfellis olevatest ettevõtetest on kohtu poolt kinnitatud kava alusel saneerimisel veidi üle kolme protsendi.

„Kui kogu võlanõue või osa sellest konverteeritakse ettevõtte aktsiateks, siis toimub rollivahetus. Saneerimine ei tähenda seda, et kreeditor muutub võlausaldajast omanikuks,” ütleb Swedbanki kõrgendatud äririski divisjoni osakonnajuhataja Andreas Meister. „Seni ei ole Swedbank Eestis veel võlanõudeid konverteerinud, kuid me ei välista, et neid olukordi võib tulevikus ette tulla. Kaalume seda, kui leiame, et meil on omanikuna oskusi ja teadmisi ettevõtte tuleviku teemal kaasa rääkida. Kuid väljume oma tavapärasest kommertspanga rollist pigem erandkorras.”

Swedbank eelistab võlausaldajana ettevõtteid mitte müüa, vaid realiseerida täitevmenetluse või pankrotiprotsessi kaudu tagatisi. Loomulikult huvitub pank ettevõtte maksevõime taastamisest, milleks laiemalt kasutatud võimaluste hulka kuuluvad kulude kärpimine, tulude suurendamine, põhitegevusega mitteseotud varade müük, omakapitali lisamine, laenude restruktureerimine.

„Kui leidub huvitatud osapooli või investoreid, kes soovivad ettevõtte võlanõude omandada, siis loomulikult on pank alati valmis nendega läbi rääkima ning vastastikku sobivatel tingimustel kokku leppima,” räägib Meister. „See, mis kõrvalseisjale võib tunduda kiire otsusena, on tavaliselt pikkade läbirääkimiste ja analüüsi tulemus. Majanduslanguse aeg õpetas kümme korda kaaluma ja üks kord lõikama. Kui ettevõttesse tuleb uus omanik, ei osta ta samuti põrsast kotis, vaid teeb endale eelnevalt selgeks, kas ost on seda väärt.”

SEB on kaasatud vähem kui kümne ettevõtte saneerimisprotsessi, kuid ei osale üheski ettevõttes omanikuna. Pangast kinnitati, et SEB ei soovi kohe kindlasti ühtegi raskustes ettevõttest laenuklienti üle võtta.

Sampo pank ei ole omanikuna osalenud samuti ühegi ettevõtte saneerimises. „Pank ei ole huvitatud lisaks pangandusele tegelemisest mõne teise ettevõtlusvaldkonnaga, mistõttu ei soovi pank omandada ettevõtteid,” lausub Sampo panga esindaja Tõnu Talinurm. „Ettevõtete müük on ajendatud vaid soovist tagasi saada varasemalt ettevõttele antud laenu. Suvi on toonud kaasa saneerimisaktiivsuse märgatava languse.”

Ka Nordea ei ole omandanud osalust üheski raskustesse sattunud ettevõttes. „Nordea on konservatiivse krediidipoliitikaga ja seetõttu oleme osalenud vaid mõnes üksikus saneerimise protsessis,” selgitab ka Nordea krediidijuht Ivar Kallast. „Nordea pank ei ole huvitatud raskustesse sattunud ettevõttes omanikuna osalemisest. Kiire müük tuleb kõne alla juhul, kui ettevõtte või selle omanike koostöötahe probleemi lahendamisel on nõrk või ettevõtte seisu võib lugeda lootusetuks.”

Saneerimine pitsitab juhte

Saneerimise all mõeldakse ettevõtte maksevõime taastamist kohtuliku menetluse abil. Saneerida saab ettevõtet, mis ei ole veel maksejõuetu. Kuid kriisi tõttu on kohtuvälise saneerimisega suuremal või väiksemal määral kokku puutunud kõik ettevõtted ja ka eraisikud. Mõningase rehkendamise järel mõistetakse, et saadakse hakkama väiksema pinna ja väiksema töötajate arvuga, kärbitakse toodete hulka, et keskenduda olulisimale. Poest ostetakse vaid kampaaniahindadega tooteid ning loobutakse igahommikusest konjakijoomisest.

Saneerimine on vajalik, kui ettevõte töötab kahjumiga ja esinevad makseraskused, kuid juhtkond ei suuda välja pakkuda päästvaid lahendusi. Raskustes ettevõtte juhtkonda kammitsevad tavaliselt emotsioonid, sest ebapopulaarsete lahenduste kasutamine seab kahtluse alla varem tehtud otsused ja juhi pädevuse. Samuti võib sellistes olukordades juht tunda ennast nurka aetuna ning maad võtab käegalöömise meeleolu.

Saneerimise võib algatada ettevõte ise, andes ennast konsultatsioonifirma juhtida. Erapooletul konsultandil puudub valulik tõrge, mis ei lase oma varasematele jõupingutustele ja lootustele vett peale tõmmata. Konsultatsioonifirmade tegutsemisviis on üldjuhul säärane, et firmat arendatakse, kuni on saavutatud stabiilne areng, ja siis antakse ettevõte juhtidele üle.

Majanduskriis on sundinud paljusid ettevõtteid kohtutelt saneerimisotsust taotlema, et pääseda agressiivsete võlausaldajate pankrotinõuetest. Tänavu esimesel poolaastal oli justiitsministeeriumi andmetel kohtute menetluses 65 avaldust saneerimismenetluse alustamiseks. Tänavu esitati 30 avaldust, eelmisest aastast oli läbi vaatamata 35 saneerimisavaldust. Mullu esitati maakohtutele 93 saneerimisavaldust, mis näitab tänavuseks aastaks vähenemistrendi. Kohtud on tänavu kuue kuuga lahendanud 34 taotlust, mille hulgas on nii varasemal ajal kui ka sel aastal laekunud taotlused.