Palka küsi ülemuselt juurde nii palju, kui ise väärt oled

See esialgu jahmatav soovitus on nüüdseks tõepõhja alla saanud. On ametikohti, kus polegi võimalik teenida üle 5000 krooni, ja on neid, kus võib teenida piiramatult. Väikesepalgalistel kohtadel on enamasti võimalus teha tööd kas kellast kellani või siis tõesti ainult nii palju, et see konti ei murraks. Ülejäänud aeg kuulub töötajale endale. Tuleb lihtsalt uks enda järel sulgeda ja vaba aega kas või lisa teenimiseks kulutada: hoida lapsi, teha tõlketöid, ehitada, kujundada haljasalasid – ühesõnaga teha seda, mille peale on annet ja mis on kergesti õpitav.

Suurema teenimisvõimalusega firmades piisab sellest, kui tööd rohkem teha. See toob enamasti täiendavaid sissetulekuid.

Enne kui ülemuse kabineti ust palgaläbirääkimisteks paotada, tuleb selgeks teha, milliste võimaluste firmas täpsemalt töötad. Näiteks oleks kasulik teada majandusnäitajaid ja arenguplaane. Tööandjat ei meelita rohkem maksma jutuga hindade kallinemisest, koera soetamisest või eluasemelaenust. Ainus, mis kaljukindlalt töötab, on ettepanek firmale oma oskuste ja teadmistega rohkem raha või muid hüvesid sisse tuua. Seda lisakasu on ettevõte nõus oma töötajatega jagama. Töötad näiteks müügialal ja otsustad müüa kordades rohkem kui seni (või siis kallimaid tooteid). Või oled projektidega tegev ja pakud välja tulusa idee. Teinekord piisab sellestki, kui võtta endale täiendavaid lisakohustusi ning aidata sellega firmal hoida kokku tööjõukulusid.

Kui mujal makstakse rohkem

Kui ennast pidevalt arendada ja juurde õppida, peaks kasvama ka sissetulek. Mitte alati ei märka tööandjad seda, et mõnest töötajast on saanud vahepeal hinnatud spetsialist. Ainult et palk on tal püsinud juba aastaid samal tasemel. Enamasti lõpevad niisugused “hooletused” sellega, et teine tööandja teeb spetsialistile parema pakkumise. Enne kui kaabut kergitada, võiks oma firmas viidata, mis on vahepeal muutunud sinu ametiprofiilis, kohustustes, vastutuses. Teisisõnu: näidata, kui palju on kasvanud sinu töö väärtus. Kui ettevõttel on vähegi hinge, siis maksavad nad õiget turuhinda ega lase minema head inimest, lootuses kedagi odavamalt asemele saada.

Edukad palgaläbirääkimised algavad oma töö ja ülesannete analüüsimisest. Sa pead teadma, palju väärt oled. Ja lähed avatud kaartidega: selline on minu sissetulek praegu. Kuid ma tahan, et see oleks suurem, sest olen seda väärt. Küsi, millised on sinu võimalused.

Ei maksa unustada, et töötasu ei koosne ainult rahast, vaid ka muudest hüvedest ja boonustest, mis tihti on nii iseenesestmõistetavaks saanud. Kindlasti tasub valmis olla sellekski, et palgatõusu asemel pakub ülemus mõnd hüve, mis rahasse ümberarvutatuna tähendaks ootuste täitumist.

See, kui palju me kokkuvõttes teenime, sõltub meist endist ja sellest, mida me oma elujärje parandamiseks teeme. Nii arusaamad rahast kui ka vajadused on erinevad. Mõni nuriseb viiekordset Eesti keskmist palka teenides, teine majandab leidlikult ära ühe keskmise palgaga. Tähtis on, et saaksime nii palju, kui ametialaselt väärt oleme. Naudiksime seda, mida teeme, ja teeksime seda pühendunult.

Kuidas saada palgakõrgendust

Täienda oskusi

Näita, et hoolid

•• Täienda oma oskusi, et tulevikus rohkem teenida.

•• Hangi teadmisi ka teistelt elu-aladelt, mis sind paeluvad, et enda kompetentsi mitmekesistada.

•• Ole kursis oma firma majandusnäitajatega (küsida maksab siis, kui firmal läheb hästi).

•• Näita, et hoolid ettevõtte käekäigust ja soovid kaasa aidata.

•• Väljenda oma palgaootusi selgelt.

•• Ära loo ebarealistlikke ootusi, võta arvesse ka riske (väike alustav firma, kehv toode või teenus, ahned ülemused vms).

•• Ole valmis vajalikku lisasissetulekut hankima lisatööga.T.S