NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Loll jutt. Võlaõigusseadus tunneb juba praegu suulise lepingu mõistet. Juba praegu võib sõlmida isikuga suulise nö töövõtulepingu ning niikaua, kuni pooled lepingutingimuste osas erimeelsustel pole, siis kõik ka toimib.
Väita, et kui edaspidi saab tööõigusega seonduvaid lepinguid suuliselt sõlmida, et siis kohe ümbrikupalgandus suureneb, on pisut kummaline.
Lõpetuseks - ärge hädaldage! Olete väärt ja tegijad töövõtjad, siis rääkige endale vajalikud sotsiaalsed garantiid lepingusse välja - lahkumishüvitised jne.
Selles see jama ongi...hetkel võid ju sinagi oma sõnadest taganeda. Tuleb tööline tööle ja lubab töö ära teha. Palga ja töötingimused lepitakse kokku, aga miski ei kindlusta et see töötaja ka oma sõna peab. Niikui mõni parem tööots avaneb lastakse jalga. Tööandja kanda jäävad kõik asjatud koolitus kulud ja uue töötaja leidmise kulud. Niiet ka töövõtjad võiks rohkem oma lubadusi pidada!!!
Lollide (antud juhul siis viletsa riigi) käest tulebki raha ära võtta ! Mina ei maksa selle nn riigi kassase enam sentigi, enne kui mulle suudetakse tõestada, et selle rahaga ka midagi mõistlikku tehakse ! "Rahvasaadikute" koolitused ja "lõunad" .Tiinete koduperenaiste Türgi-reisid jms lollused. Miks Mina, vaene tööinimene pean selle omast taskust kinni maksma ?! Järgmine sitapea tahab võib-olla Tais poegida- minu kulul !? Milline funktsioon on minu elus niisugusel asutusel nagu see "Haigekassa" ?! Mis ma olen saanud sinna aastatepikusest "vabatahtlikust raha kinkimisest"! AITAB! NÜÜD OTSIGE LOLLE MUJALT !
Noh? Kuhu see suuline leping siis kõlbab?
Probleeme on ka paljudes muudes uue seaduse sätetes.
Näiteks:
Tööandja võib ühepoolselt otsustada, et kui ei lähe nii hästi, siis ei maksa nii palju kui lubatud jne. jne. Asi on selles, et nn. tööandja vastutus tahetakse panna töövõtja õlule. Hästi, jagame siis ka kasumit koos, kui vastutame koos. Aga siis oleks see juba hoopis teine riik ja ...oh ma ei teagi mis veel kõik. Kes seda küll tahaks.
Mina kui tööandja olen suulise lepinguga väga rahul. Mina mäletan täpselt seda ja millal tahan just seda, mis mulle sobib. Ja siiani pole ükski mu töötegija suutnud vastupidist tõestada!
Vigisevad ja rügavad edasi! Kogu moos...
Mis leping?
Sihuke leping, kus ainult töövõtja kohustub millekski?
Ettevõtjad hakkavad võimalikult julgeid plaane tegema, sest kui plaan välja ei tule, saab töötajad panna saamata tulu kinni plekkima.
Eks vist hakkaksid lepingud suulisemaks siis küll minema.
Kes siis tahab oma nime ja allkirja panna tühja numbriga maksulubadusele ja lisaks omapoolsetele austus- ja tublidusvannetele.
Räägitakse, et meil pidid sotsid valitsuses olema?
hr.Minister.Nimeta riigid kus inimesed kõik makse maksavad.See 10% on väga hea saavutus. Väljaarvatud Põhjamaad , seoses väga hea sotsiaalse kindlustuse süsteemiga on muidugi etalon , aga siis peab ka riik panustama , mida aga meie riik vist eriti ei soovi.Vaadates eile hilisõhtul ETV-st tõeliselt realistliku filmi USA majandusest ja selle tulevikust olid võrdlused meie majanduse suundumisega väga ühesed.Hirm hakkas!Pranslaste tehtud film on tabanud tarbija-vahendajate ühiskonda naelapea pihta.Filmis väljaöeldud ennustesed 2007 toodang on juba paljuski täide läinud.Dollar pöhjas,nafta laes,kinnisvara maas... Vabariiklased-reformistid , tarbimine-laenamine-üle võimete elamine-saastamine:loe nagu aabitsast ja vaata meie eluolust.Eriti jäi meelde ameriklanna ,kes ütles :Makse ma ei maksa , riik on mulle nii palju liiga teinud-koorinud,miks ma paksin.Saan temast aru.
klge, püüdke aru saada, et esiteks on kirjalikus vormis sõlmitud leping tõendiks nii võimaliku õigusliku vaidluse kui ka haugimälulisuse korral ning teiseks on töötaja alati töösuhte nõrgemaks pooleks, kui suhe põhineb suulisel lepingul. Ka on töötaja seetüttu nõrgemaks pooleks ka õigusvaidluse korral kohtus või töövaidluskomisjonis. Asja uba peitub selles, et vaidlust lahendav organ saab vaidlust lahendada ÜKSNES tõendite alusel. Ja pole mõtet juristidel, kes ei oma õigusvaidluste kogemust töötaja kaitsmisel, vehkida mingisuguste tunnistajate ütlustega. Teine töötaja ei taha tulla vaidlust lahendavasse organisse tunnistajaks, sest on selge, et kui tunnistab ettevõtte vastu, siis kinga ta sealt saab, ja kohe kindlasti.
Ja veel üks aspekt. Sageli võitleb töötaja õigusvaidluse korral enda või oma perekonna (seega ka laste) elatusvahendi eest (ehk kas olla olemas või kaotuse oral peaks tervetema pere prügikastides kolama või varastama minema), mille eest aga ettevõte ei võitle (tavaliselt, erandisk väga väikse käibega ettevõtted), sest etevõtjatel on enda heaolu kindlustamiseks riigi pügamise teel palju muid võimalusi.
Suuliste lepingutega on seni olnud üldjuhul nii, et neid sõlmitakse tavaliselt juhu -või hooajatöödeks. Ja pole sugugi harvad juhtumid, kus ettevõtte juht ütleb üks päev tötajale, et tümba uttu, mul tööd rohkem sulle pakkuda ei ole, samas jätab ka väljateenitud palga ja võimalkud muud tasu maksmata. Läheb vaidluseks, ettevõte juht ütleb, et ei mäletagi sellist tüüpi, ah, mis see lol mult üldse nõuab. Ja selistes vaidlustuses on töötajaks tavaliselt vähekindlustatud (meie mõistes vaene) inimene, kel puudub ka ressurss leida endale esindaja õigusala spetside hulgast. On küll rigi õigusabi seadus, kuid seleni jõudmine, mil kohus selle määrab ja advokaat asja ka ette võtab, võtab aega ca.3-4 kuud. Selleks ajaks on aga täälepingu ebaseadusliku lõpetamise hagi esitamise tähtajad juba lõhki (v.a.). Nii on see praeguse TLS puhul. Aga uus TLS lausa soodustab ja laiendab selliste olukordade teket - loob õiguslikud eeldused selliste tötajate tekkeks, kes ei suuda hiljem tüendada isegi seda, kas ta tötas, ja kui tötas, sis kui suures palgas tegelt okku lepiti jms. Vaidlust lahendav organ aga ei saa (ei tohi) tuletada nõudesummat ise, samuti mite isegi lake vaadates. Kohus jätab hagi rahuldamata, kui töötaja ei suda nõudesumma vastavust tegelikkusele tõndada.
Eeltoodud oli vaid üks väike ekskurss uude TLS-sse.;)
Muide, on ülimalt tõenäline, et uus TLS suurendab kuritegevust, narkomaaniat, alkoholismi jms ühiskonnas. Kes selle kõik kinni maksab? Rahvas! Miks? Aga üksnes selle-eest, et selline oli lihtsalt eelistus. Kes vastutab reaalselt, s.t. materiaalselt? Mitte keegi! Aga samas paneb uus TLS kogu reaalseid (materiaalseid) tagajärgi toova vastutuse riisiko töötajale.
Uus TLS teeb ettevõttest sisuliselt püha lehma, kel puudub sotsiaalne vastutus ebaeetilisest ettevõtlusest sündinud tagajärgede ees. Eetilisus on juba ammu asendatud mõistetega "kasum" ja "jätkusuutlikkus"
Ka töötajad peedistavad ettevõtjaid, kuid neis lahtisaamiseks on praegune TLS üldjuhul täiesti piisav. Töseadusandlus vajab vaid mõningaid muudatusi, mitte aga täiesti uut TLS. Praeguse TLS ja üldse tääseadusandluse eeliseks on selle paikaloksutus kohtupraktika abil. Uus TLS tooks aga jälle lõppematuid kohtuvaidlusi ja mõttetuid ja julmi kannatusi töötajatele ja nende perekondadele, ka lastele.
Padar: uus töölepinguseadus suurendab ümbrikupalkade maksmise riski
Tuvastamata Kasutaja
Tule taevas appi!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Väita, et kui edaspidi saab tööõigusega seonduvaid lepinguid suuliselt sõlmida, et siis kohe ümbrikupalgandus suureneb, on pisut kummaline.
Lõpetuseks - ärge hädaldage! Olete väärt ja tegijad töövõtjad, siis rääkige endale vajalikud sotsiaalsed garantiid lepingusse välja - lahkumishüvitised jne.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Selles see jama ongi...hetkel võid ju sinagi oma sõnadest taganeda. Tuleb tööline tööle ja lubab töö ära teha. Palga ja töötingimused lepitakse kokku, aga miski ei kindlusta et see töötaja ka oma sõna peab. Niikui mõni parem tööots avaneb lastakse jalga. Tööandja kanda jäävad kõik asjatud koolitus kulud ja uue töötaja leidmise kulud. Niiet ka töövõtjad võiks rohkem oma lubadusi pidada!!!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Probleeme on ka paljudes muudes uue seaduse sätetes.
Näiteks:
Tööandja võib ühepoolselt otsustada, et kui ei lähe nii hästi, siis ei maksa nii palju kui lubatud jne. jne. Asi on selles, et nn. tööandja vastutus tahetakse panna töövõtja õlule. Hästi, jagame siis ka kasumit koos, kui vastutame koos. Aga siis oleks see juba hoopis teine riik ja ...oh ma ei teagi mis veel kõik. Kes seda küll tahaks.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Vigisevad ja rügavad edasi! Kogu moos...
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Sihuke leping, kus ainult töövõtja kohustub millekski?
Ettevõtjad hakkavad võimalikult julgeid plaane tegema, sest kui plaan välja ei tule, saab töötajad panna saamata tulu kinni plekkima.
Eks vist hakkaksid lepingud suulisemaks siis küll minema.
Kes siis tahab oma nime ja allkirja panna tühja numbriga maksulubadusele ja lisaks omapoolsetele austus- ja tublidusvannetele.
Räägitakse, et meil pidid sotsid valitsuses olema?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Ja veel üks aspekt. Sageli võitleb töötaja õigusvaidluse korral enda või oma perekonna (seega ka laste) elatusvahendi eest (ehk kas olla olemas või kaotuse oral peaks tervetema pere prügikastides kolama või varastama minema), mille eest aga ettevõte ei võitle (tavaliselt, erandisk väga väikse käibega ettevõtted), sest etevõtjatel on enda heaolu kindlustamiseks riigi pügamise teel palju muid võimalusi.
Suuliste lepingutega on seni olnud üldjuhul nii, et neid sõlmitakse tavaliselt juhu -või hooajatöödeks. Ja pole sugugi harvad juhtumid, kus ettevõtte juht ütleb üks päev tötajale, et tümba uttu, mul tööd rohkem sulle pakkuda ei ole, samas jätab ka väljateenitud palga ja võimalkud muud tasu maksmata. Läheb vaidluseks, ettevõte juht ütleb, et ei mäletagi sellist tüüpi, ah, mis see lol mult üldse nõuab. Ja selistes vaidlustuses on töötajaks tavaliselt vähekindlustatud (meie mõistes vaene) inimene, kel puudub ka ressurss leida endale esindaja õigusala spetside hulgast. On küll rigi õigusabi seadus, kuid seleni jõudmine, mil kohus selle määrab ja advokaat asja ka ette võtab, võtab aega ca.3-4 kuud. Selleks ajaks on aga täälepingu ebaseadusliku lõpetamise hagi esitamise tähtajad juba lõhki (v.a.). Nii on see praeguse TLS puhul. Aga uus TLS lausa soodustab ja laiendab selliste olukordade teket - loob õiguslikud eeldused selliste tötajate tekkeks, kes ei suuda hiljem tüendada isegi seda, kas ta tötas, ja kui tötas, sis kui suures palgas tegelt okku lepiti jms. Vaidlust lahendav organ aga ei saa (ei tohi) tuletada nõudesummat ise, samuti mite isegi lake vaadates. Kohus jätab hagi rahuldamata, kui töötaja ei suda nõudesumma vastavust tegelikkusele tõndada.
Eeltoodud oli vaid üks väike ekskurss uude TLS-sse.;)
Tuvastamata Kasutaja
Uus TLS teeb ettevõttest sisuliselt püha lehma, kel puudub sotsiaalne vastutus ebaeetilisest ettevõtlusest sündinud tagajärgede ees. Eetilisus on juba ammu asendatud mõistetega "kasum" ja "jätkusuutlikkus"
Ka töötajad peedistavad ettevõtjaid, kuid neis lahtisaamiseks on praegune TLS üldjuhul täiesti piisav. Töseadusandlus vajab vaid mõningaid muudatusi, mitte aga täiesti uut TLS. Praeguse TLS ja üldse tääseadusandluse eeliseks on selle paikaloksutus kohtupraktika abil. Uus TLS tooks aga jälle lõppematuid kohtuvaidlusi ja mõttetuid ja julmi kannatusi töötajatele ja nende perekondadele, ka lastele.