„Saad aru, sa lähed hommikul tööle, kõik on kõige paremas korras, ja siis täiesti lambist, nagu välk selgest taevast, lastakse sind lahti. Siis sa saad aru, kui nõrk ja jõuetu sa oled. Ma ei ole julgenud isegi naisele öelda. Ja mind valdab sihuke viha!”

Seda räägib päevapealt töölt koondatud Tõnis Mardile. „Pole hullu, kümme kilti tapab viha, küll me midagi välja mõtleme,” ähib sõber Mart joostes ja meeste sammude madin kaob kaadrist välja. Kellele stseen elust, kellele vaheldus tööpäeva.

Aasta eest septembris riputas töötukassa oma kodulehele lühifilmi „Suhtumise küsimus”, mille valmimist juhtis sotsiaalministeerium ja raha saadi Euroopa Sotsiaalfondist. Selle ajaga on töötus puudutanud vähemalt 88 000 Eesti inimest.

„Seda lühifilmi vaadatakse päris palju, töötukassa kodulehelt küll vähem kui YouTube’i vahendusel,” ütles töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu. „Meie kodulehel juhivad edetabelit kindlalt ikkagi töökuulutused.” Üheksa kuuga on „Suhtumise küsimus” kogunud 1222 vaatajat, nii 55 inimest kuus, seda üksnes töötukassa kodulehe kaudu. Võiks ju olla rohkem, kuid praegustele töökoha kaotanutele suunatud infotulva kõrval pole sel enam informatiivset väärtust, pigem süstib väikse annuse mingit emotsiooni. Positiivset või negatiivset, kuidas kellelegi.

„Stsenaariumi saamiseks tegime konkursi. Keskpärased kirjutised tulid ning olime väga üllatunud, kui äkki oli meie laual selline särav töö,” meenutab Marge Sassi, sotsiaalministeeriumi teavitusspetsialist. „Tasu ei olnud kirjutajale projekti raames võimalik maksta, nii saime teda tänada tugeva käepigistuse ja väikese kingitusega.” „Tema” on Tartu ülikooli majandusteaduse tudeng Ave Lepik, kes enda sõnul otsustas lihtsalt proovida. Pani loo kirja, ehkki pole ise kirjeldatut kogenud ega lähedalt näinud. „Kirjutades ma üldse ei teadnudki, et plaanis on filmi teha, tulemus oli hea, üsna stsenaariumi järgi,” ütles Lepik.

Sinu elu, ise valid

Lugu ise on n-ö klassikaline: Tõnis on noor edukas mees, kelle hommikud algavad rahul-oleva ringutusega suure kollase eramaja aknal. Röstib saia, suudleb naist ja läheb tööle. Ülemus kutsub ta oma kabinetti: „Sa oled tegelt väga kõva vend. Ma olen su töötulemustega tegelt väga rahul, aga kahjuks ma ei saa mitte midagi teha. Ole tubli, sa saad kindlasti hakkama.”

Tugev käepigistus, ja Tõnis astub tänavale. Järgnevad tulutud tööintervjuud, diivanil lösutamine, surnud kala pilk. Ühe valikuna pakub film võimalust kolida suure paneelmaja pisikesse korterisse, sest Tõnise naine on pere ainsa toitja rollist väsinud.

Aga võib ka minna teisiti, pakub film veel üht varianti: sõbraga metsajooksu tehes lahtub Tõnise viha, kamina ees istudes lööb „lambike” peas põlema. Tõnisest saab ettevõtja, omaenda kaminasalongi omanik.

Ilus lõpp on enamasti ainult filmidel, kuid sõnum, mida „Suhtumise küsimus” mõne minuti jooksul annab, aitab neidki, kel on, kuhu hommikuti kodust minna. „Elu on elu ja sellega tuleb lihtsalt hakkama saada, mida tahes see meile ette ei viskaks,” ütleb film.

Töökoha kaotusse kergemalt suhtuvatele inimestele mõjub sellise filmi nägemine kindlasti hästi, väga ränkade üleelamiste korral võib see aga kõvasti vihastada, nentis tööpsühholoog Taimi Elenurm. „Inimesel on vaja samastumise võimalust kellegagi, kel juhtus samamoodi, kuid kel läks hästi, see innustab tegutsema,” julgustas psüh-holoog häid näiteid otsima.

Sama projekti „Abiks tööotsijale” ajal tehti kutseliste näitlejate abiga valmis ka neli õpetlikku klippi: kuidas käituda tööintervjuul, mida pakub töötukassa jne.

Lähinädalatel kuulutab sotsiaalministeerium välja teisegi filmivõistluse, seekord 9.–12. klassi õpilastele internetis. Viieminutiline mis tahes formaadis lühifilm peab olema võrdsete võimaluste teemal.

Kaadrid töötukassa lühifilmist „Suhtumise küsimus”, stsenarist Ave Lepik

Vaata lühifilmi ja klippe:

www.boms.ee