Õmblus: keskmine palk taandub 8000 kroonile

See on peaaegu 25% Eesti töötavast elanikkonnast. Valdav osa ülejäänud töötajatest kaotab inflatsiooni läbi ja elab üle reaalpalga vähenemise.

Hinnanguliselt kulub Eestis suurusjärgus 600 000 töötajale ühes kalendrikuus brutopalga maksmiseks kaheksa miljardit krooni. Kui arvestada, et majanduslanguse süvenedes brutopalkadeks makstav rahasumma kahaneb 15%, siis jääb ühes kuus edaspidi palkade maksmiseks puudu 1,2 miljardit krooni.

50 000 inimest kaotab kogu palga

Eesti majanduslanguse kestvuse, sügavuse ja üldise olemuse prognoosi osas on antud väga erinevaid hinnanguid. Vaadates aga praegust olukorda ning üha enam aset leidvaid koondamisi, võib majanduslanguse tõttu kaduvateks töökohtade arvuks pakkuda realistlikud 50 000 kohta. Kaks korda nii palju (100 000) inimesi kaotab samas palganumbris.

Kokku kaotavad seega osa palka või terve palga 150 000 inimest, mis on umbes 25% töötajatest.

Kui Eesti majanduslangus möödub viisil, et nominaalpalkade kallale minnakse ainuüksi ühel neljandikul töötavast elanikkonnast, siis oleme aga väga hästi pääsenud.


Keskmine palk 8000 krooni

Lihtsustatult käsitledes: palganumber (nominaalpalk) ei alane 450 000 töötajal ja nendele brutopalga maksmiseks vajalik ressurss (kuus miljardit krooni) jääks muutumatuks ja säiliks ka majanduslanguse tingimustes.

150 000 inimesele vajalik brutopalga maksmise ressurss kahaneb kahelt miljardilt kroonilt 800 miljoni kroonile (1,2 miljardit läheb kaduma majanduslanguse tulemusena).

800 miljonit brutopalga ressurssi peab jagunema 100 000 inimese vahel (50 000 kaotab palga täielikult), tehes keskmiseks palgaks selles segmendis praeguse 13 300 krooni asemel 8 000 krooni, mis teeks languseks 5 300 krooni ehk 40%.

Need 450 000 inimest, kelle brutopalk majanduslanguse läbi ei kannata, ei jää puutumata inflatsioonist tingitud reaalpalga langusest. Palgakasv näitab olulisi vähenemise märke, kuid inflatsiooni alanemises ei saa niipea kindel olla. Järelikult väheneb reaalne ostujõud.

Lähiaastatel väheneb reaalpalk enamikul 600 000 töötajal. Neist suurusjärgus 100 000 inimesele saab aga lisaks reaalpalga langusele osaks ka nominaalpalga vähenemine. 50 000 kaotavad töökoha täielikult.

Lahendused palgaalandusega toimetulekuks puuduvad

Lahendused tulemaks toime palkade vähenemisega puuduvad nii töötajatel kui ka poliitikutel. Liigoptimism meie ühiskonnas on inimesed uinutanud ja soodustanud laenude võtmist ning üle võimete elamist. Samuti ei ole täna poliitikutel selget visiooni, kuidas saabuva madalseisuga toime tulla – raske on välja pakkuda lahendusi, kui me keegi täpselt ei tea, kuhu me liigume.

Ettevõtjad on palkade alandamise vajadusest aga üha rohkem rääkima hakanud. Kui ka seaduse mõistes on selline lahendus keeruline ja kokkuleppeid töötajatega palkade alandamises raske saavutada, siis majandussurvete jätkudes hakatakse lihtsalt kasutama üha rohkem nn kolmandaid võimalusi.

Vajadusel koondatakse ühed ametikohad ja luuakse teised – madalapalgalised. Suletakse ühed ettevõtted ja koondatakse palgatöö teistesse.

Võimalusi palgaalandusteks leiab – igal juhul ei ole puuduvat palgafondi majanduslanguses keeldude ja käskudaga tekitada võimalik ning ettevõtjad peavad lahendused leidma kulude vähendamisega.

25. augustil 2007. aastal kirjutasin EPL Online`is, et eestlaste nominaalpalkade numbri jagamine kolmega võimaldaks meil taastada oma ekspordisektori konkurentsivõime ja viia majanduse uuele tõusule. 2007 aastal tekitas selline seisukoht paljudes inimestes arusaamatust, kuid tänaseid Eesti majanduse arenguid jälgides tundub see ehk palju mõistetavam.

Palju kodumajapidamisi jääb hammasrataste vahele

Järgmise pooleteise aasta jooksul elab meie majandus läbi palkade alandamise survest tingutud vastuolud töötajate ja ettevõtjate vahel. Palju ettevõtteid satub makseraskustesse ja hulgaliselt kodumajapidamisi jääb hammasrataste vahele.

Segadusse satuvad ametiühingud, sest kõik surveavaldused ettevõtjatele hakkavad lihtsalt majandusparatamatusest tingituna neile endile bumerangina tagasi tulema – ultimaatumite esitamine seal, kust midagi võtta pole, lõpeb hävinguga.

Üha lootusetumaks muutuvad ka poliitikute püüded leida mõlemaid – nii ettevõtjaid kui ka töötajaid rahuldavaid lahendusi. Ühesõnaga täielik kaos, mis käivitub peale seda, kui majanduslangus reaalselt inimeste palkade kallale jõuab – aga ta jõuab sinna peagi.

Selgitus:

Nominaalpalk - keskmine brutopalk kuus ühe töötaja kohta.
Reaalpalk - nominaalpalk taandatuna tarbijahinnaindeksiga mõne varasema aja suhtes.

Allikas: Eesti Pank