Ökonomistid soovitavad Eestil euroraha kohe kasutusele võtta

 Esmaspäevases Financial Timesis kirjutas Wolfgang Münchau, et Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti peaks kohe euroraha kasutusele võtma. Silmas peetakse Euroopa Liitu kuuluvaid, kuid eurot mittekasutavaid liikmesriike Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Bulgaariat, Rumeeniat, Ungarit ja Tšehhit. Eestiski tsiteeritud Briti ökonomist Edward Hugh ütles eelmisel nädalal Ida-Euroopa kohta sama: laske nad euroalasse ja kohe!

Need ja mitmed teised üleskutsed pole aga seotud armuanniga vaesele Ida-Euroopale, vaid lääne enda otsese kasuga ning ehk ka euroala päästmisega.

Lugu ise algas eelmise nädala algul, kui reitinguagentuur Moody’s teatas, et võib alandada nende lääne pankade reitinguid, kes on investeerinud Ida-Euroo-passe. See, mis järgnes, on manifest reitinguagentuuride (absurdsest) mõjukusest. Euro kurss langes nii dollari kui ka jeeni suhtes. Börsid Ida-Euroopas kukkusid. Samamoodi nende lääne pankade aktsiad, kes on ida poole palju laenanud. Analüütikud ja majandusteadlased kommenteerisid nii Financial Timesis kui ka The Economistis, nii Londonis, New-Yorgis kui ka Tokyos. Järsku avastati, et Lääne-Euroopa on Ida-Euroo-paga nii tihedalt seotud, et Ida-Euroopa riikide kiire eurole üleminek pole mitte ainult soovitatav, vaid lausa hädavajalik. Läänele endale.

Arvud panevad õhku ahmima – lääs on Ida-Euroopa riikidele laenanud 1,5 triljonit dollarit (90% sellest on tulnud Euroo-past) ja 400 miljardit dollarit tuleb tagasi maksta lähema 12 kuu jooksul. Pole imestada, et isegi külmaverelistel jaapanlastel hakkab neid arve vaadates jalg värisema ning Tokyos tormati eurosid müüma. On ju Jaapan see, kes laenas äsja IMF-ile 100 miljardit dollarit, et see saaks oma päästeoperatsioone (Ida-Euroopas) ellu viia.

Paanika Ida-Euroopa pärast üle pingutatud

•• Šveitsi suurpank UBS püüdis turge rahustada, öeldes, et suuri-matel turgudel (Venemaal, Poolas ja Türgis) on asjad enam-vähem korras. UBS lisas isegi Eesti, Läti ja Leedu kohta, et olukord on seal väga raske, kuid siiski järk-järgult lahendatav. Ainult Ukraina on nende arvates tõelises ohus.

•• Swedbanki analüütiku Maris Lauri sõnul on UBS-i analüüs osa ohtude puhul liialdanud. Näiteks Eesti kohta on märgitud, et lühiajaline võlg (12 kuud) on 60% meie SKT-st. Kui seda interpreteerida nii, et 12 kuu jooksul peab Eesti maksma välismaale summa, mis võrdub 60%-ga meie SKT-st, on loomulik, et osa välisanalüütikuid vaatab Eestit „õudusega”.