Õigusaktid, mida peab töölepingut sõlmides järgima
(1)Et sõlmida korrektset töölepingut, tuleb personalitöötajal korraga järgida päris mitut õigusakti. Need on:
Eesti Vabariigi põhiseadus ja selles sätestatud põhimõtted nii töötajate tegevusala, elukutse ja töökoha valikul, perekonna ja sõnavabaduse kaitsel kui ka töötajate võrdsel kohtlemisel;
parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta;
töötajate liikumisvabadust ja sotsiaalpoliitikat reguleerivad Euroopa Liidu direktiivid nendes sätestatud eesmärkide osas;
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid;
võlaõigusseaduse üldosa 207. paragrahv (sest sama seaduse 1. paragrahvi kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa ka töölepingule);
Eesti Vabariigi töölepinguseadus, sh 1. jaanuaril 2004 jõustunud uued sätted võrdse kohtlemise, tähtajaliste töölepingute, osalise tööajaga ja määratud ajaks sõlmitud töölepingute alusel töötavate isikute võrdse kohtlemise, ettevõtte ülemineku ja töölepingu vormistamise uute nõuete kohta;
teised tööõigust reguleerivad õigusaktid, sh näiteks puhkuseseadus, palgaseadus jne.
ENSV töökoodeksi materiaalset vastutust puudutav osa.
Eeltoodule lisaks peab vormis olemiseks pidevalt jälgima riigikohtu lahendeid tööõigust reguleerivate normide tõlgendamisel (vt: www.nc.ee) ja Euroopa Kohtu lahendeid (vt: www. euroinfo.ee). Vabal hetkel püüa me – kõik, kes me selle valdkonnaga kokku puutume – endale selgeks teha, mida tähendavad 1. jaanuarist 2006 jõustuvad individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muudatused, et ennetada probleeme.
Pühenda üks päev uuendustele
Kaubanduses saadaolevad kommenteeritud seadused ostame igal juhul ära, sest äkki on mõnes neis midagi uut ja kasulikku. Igast tööõigusalasest koolitusest ootame imet ja loodame, et päeva lõpuks oleme targad ja kõik küsimused saavad selge vastuse. Imekombel vabaks jäänud päevapoolikul lippame kas töövaidluskomisjoni või kohtusse, et istuda vabakuulajate pingis ja kuulata mõnda töövaidlust ning õppida teiste vigadest. Kohtudes hea tuttavaga, kes samuti personaliküsimustega tegeleb, arutame raskeid tööõiguslikke probleeme ning alles pärast lahkumist meenub, et tema enda kohta ei jõudnudki midagi küsida.
Kas pole tuttav tunne? Tegelikult tekib nii lootusetu olukord vaid siis, kui kõige eespool tooduga üksi tegelda. Kõik läheb tunduvalt lihtsamaks, kui koos teiste personalitöö professionaalidega pühendada üks päev selleks, et end uuendustega kurssi viia. Nii saame juurde midagi sellist, mida jälle kasutada oma tööandja/äriühingu/ametiasutuse hüvanguks.
Abiks on:
 |
  |
 |
