Õige suhtekorraldaja otsingud viisid töötukassa kohtusaali

Töötukassa kuulutas augustis välja riigihanke, millega otsis tervelt neljaks aastaks suhtekorralduse nõustamisteenuse pakkujat, kuid töömahuga kaheksa tundi kuus. Nüüdseks on hange otsapidi halduskohtus, sest pärast seda, kui töötukassa otsustas „kogemuste puudumise” või mõne muu, väidetavalt otsitud põhjendusega kõik viis hankel osalejat diskvalifitseerida, vaidlustas suhtekorraldusfirma Corpore tehtud otsuse.

Suhtekorraldaja Allar Tankleri juhitud PR-büroo võitis töötukassat riigihangete vaidlustuskomisjonis, mille peale töötukassa kaebas vaidlustusotsuse edasi halduskohtusse, kulutades õiguse nõudmiseks veelgi riigi raha, kuigi oleks võinud vaidlustuskomisjonis piirduda lihtsalt 640-eurose riigilõivu tasumise ja hanke tühistamisega.

Ootamatu hinnavahe

Juba eos suhteliselt harukordne olukord, kus täielikult toimiva avalike suhete osakonnaga riigiasutus otsib hankega PR-firmat, kes kergendaks nende koormust ühe tööpäeva võrra kuus, läks aga huvitavaks vaidlustusotsusele eelnenud päeval. Töötukassa pressiesindaja Erko Vanatalu ja hankeosakonna juhataja Andres Õunapuu püüdsid veenda Corporet vaidlustust tagasi võtma, sest töötukassa „tühistab vaidlusaluse hanke niikuinii ja teeb uute tingimustega hanke, kus võitjat saaks valida n-ö ideekonkursi käigus” ja subjektiivsema hindamise alusel, kui seda on hind. Sellise lähenemisega oleks töötukassal kergem oma eelistustele vastavat PR-firmat leida ja hanke võitjaks kuulutada. Tankleri sõnul ütlesid Vanatalu ja Õunapuu ka otse, et kuna nad on pikalt koostööd teinud tuntud suhtekorraldajale Daniel Vaarikule kuuluva firmaga Lys OÜ, tahaksid nad seda jätkata.

„Pidasime vajalikuks hankida teenust 48-kuuliseks perioodiks, et leida endale pikaajaline partner. Kõigi pakkujate puhul olid probleemiks aga tehnilised puudujäägid pakkumuse esitamisel, nii et hankekomisjon sisulise hindamiseni ei jõudnudki,” selgitas Vanatalu. Sealjuures ei tunnistanud ta, et asutus oleks kuidagi Vaariku firmat soosinud või sellest Corporega kohtudes rääkinud.

Töötukassa andmeil on Vaarik neile teenuseid osutanud 2009. aasta aprillist kuni 2012. aasta märtsini pea 36 000 euro eest, tunnitasuks põhimõtteliselt sama hind, mis hankepakkumuseski: 106 eurot ja 52 senti. Vaariku büroo ülesanne oli väliskommunikatsiooni nõustamine ning töötukassa konsulteerimine artiklite ja avalikkusele suunatud sõnavõttude puhul.

Kuna riigihange oli korraldatud odavaima tunnihinnaga pakkuja leidmise tingimusega, ei saanud töötukassa Vaarikut konkurentsitult kõrgeima pakutud hinna pärast võitjaks tunnistada ja sellepärast otsustatigi kõik hankel osalejad ebapädevaks kuulutada. Nimelt küsis Vaariku firma ühe nõustamistunni eest 107 eurot, samal ajal kui kõige odavam pakkuja Idea Public OÜ oleks tunni suhtekorraldustöö eest leppinud ka 32 euroga.

Hind polevat peamine

„Töötukassa esindajad rääkisid, et kuna teenuse ostmisel hakkas ette tulema rahaline piir 40 000 eurot, mille ületamisel tuleb riigihange korraldada, otsustatigi seda teha. Tulemused hinnapakkumuste näol tulid neile aga üllatusena, sest ei osatud oodata nii suuri hinnavahesid. Selle peale nad nentisidki, et olenemata sellest, kuidas läheb mul või neil vaidlus, kavatsevad nad hanke tühistada,” kirjeldas Tankler.

Ka teised hankel osalenud PR-firmad – Idea ja KPMS – tunnistasid, et töötukassa põhjendused tundusid otsitud ja jätsid mulje, et tahetaksegi tööd teha ühe kindla suhtekorraldajaga. „See, et hankelt diskvalifitseeriti kogemuste puudumisele viidates kõik pakkujad, nende hulgas mitmed Eesti tuntumad suhtekorralduseksperdid, tekitas küsimuse, kas töötukassal ikka on huvi selle konkursi käigus partnerit valida,” ütles Idea juht Siim Männik.

KPMS-i juhatuse liige Margus Mets täiendas, et hinnakriteeriumiga riigihanked suhtekorraldaja leidmiseks on juba olemuselt jaburad. „See oleks sama, kui tehakse hange auto ostmiseks ja ainus tingimus on hind. Aga auto vanus, suurus, kütusekulu või ükski muu näitaja arvesse ei lähe,” tõi Mets võrdluse.

Vaarikule endale tuli mittekvalifitseerumine samuti ootamatult, kuid tema jäi töötukassa põhjendustega rahule. Samamoodi pidas ta tavaliseks, et kui eelnev koostöö on olnud hea, siis tahetaksegi seda jätkata. „Siin ei saa küll kedagi süüdistada. Tähtis on siin ikka see, kas hange oli korraldatud korrektselt ja õiglaselt, ning mul pole põhjust arvata, et antud juhul polnud,” ütles Vaarik.

Margus Lantin
riigihangete keskuse juhatuse liige

Hankija halduskohtusse pöördumise üheks põhjuseks võib olla riigilõivu tasumise kohustus kaotuse eest vaidlustuskomisjonis.

Samas võimaldab kehtiv riigihangete seadus hanget tühistada ka muudel alustel. Hankija võib nõuda pakkujalt otsuse tegemise ajal selgitusi ja täpsustusi ning ei pea neid kohe diskvalifitseerima. Kui aga kvalifitseerituks osutubki ainult üks pakkuja (mis praegu kehtiva vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt on ainsana Corpore – A.-M. N.), on tavapraktikaks hankemenetluse lõpetamine konkurentsi puudumise alusel. Seda kõike ilma üleliigsete riigilõivude ja advokaatidele tasumise kohustuseta.