Nuripidine devalveerimine Baltimaades: palgakärped, tööpuudus ja deflatsioon

Kuid ükskõik kumb tee valida – kas devalveerimine või palgakärped koos deflatsiooniga –, tähendab see suuremale osale rahvast keerulisi aegu, kirjutas Reuters.

Baltimaade valitsused ja keskpangad paistavad praegu olevat seisukohal, et ükskõik kumb tee viib lõpuks kauaoodatud Euroopa rahaliiduga ühinemiseni ehk euro kasutuselevõtule.

Praegu on Balti riigid hoidnud oma euroga seotud valuutad tugevana selle asemel, et devalveerimisega suurendada kinnisvarabuumi ajal eluasemelaene võtnud inimeste võlakoormat. Devalveerimine tõstaks ka importkaupade hinda ja nii kütaks inflatsiooni.

Läti keskpanga juht Ilmārs Rimšēvičs on lati ja euro fikseeritud vahetuskursi kindel pooldaja. "Kas tahetakse, et pensionärid kaotaksid neile veel alles jäänud raha?" küsis ta möödunud kuul konservatiivsele ajalehele Latvijas Avīze antud intervjuus, esitades lisaks ka retoorilise küsimuse, kas devalveerimise pooldajad soovivad pankrotti ajada perekonnad, kes laenuga korteri on ostnud.

Temaga kipuvad nõus olema isegi kaupu ekspordiks tootvad ettevõtted, kellele devalveerimine majandusteooria aluste peaks hästi mõjuma. "Puhtalt raamatupidamislikust seisukohast peaks devalveerimine meile kasulik olema," ütles Reutersile Leedu külmikutootja Snaigė juht Gediminas Čeika. "Aga see eelis ei kestaks kaua, kuna tööjõukulud tõuseksid endistele tasemetele." Praegu moodustavad Snaigė kulud tööjõule ainult 8 protsenti kogukuludest.

Deflatsiooni ja palgakärbete tee ehk sisemine devalveerimine

Kuivõrd Ida-Euroopas pole tugevaid ametiühinguid, on tööandjatel küllalt lihtne töötajate palku kärpida, sest pole õieti kedagi, kes organiseeritud vastupanu osutaks ja töötajate huvide eest seisaks. Nii võib valitsustel läbi minna kava hoida kontrolli all inflatsiooni ja eelarvedefitsiiti, nii et kunagi jõutaksegi rahaliiduga ühinemise kriteeriumide täitmiseni.

Kuid palgakärbete tee pole siiski kuigi lihtne. Läti, mille sisemajanduse koguprodukt vähenes möödunud aastal 10 protsendi võrra, kärpis avaliku sektori palku samuti 10 protsendi jagu. Lisaks on kavas 20protsendiline palgakärbe tänavu.

Kaks nädalat tagasi tõid palgakärped Lätis tänavatele meelt avaldama 10 000 õpetajat, politseinike. Muude riigi rahakotist palka saavate töötajate meeleavaldused on juba tavapäraseks saanud ning peaaegu kõigi erakondade populaarsusreitingud on kõvasti kannatanud.