Nord Stream: kui vaja, keerame gaasi kinni

Nord Stream’i esindajad selgitasid siiski, et "tõsise ohu tekkimine on väike või mõõdukas," seega on ka võimalike õnnetuste tõenäosus väga väike.
Nord Stream’i vaneminsener Simon Bonnelli sõnul on rajatavale gaasijuhtmele tehtud riskianalüüs, kuid selle detailide selgitamisel jäi ta kidakeelseks.

"Toru on disainitud rahvusvahelisi nõudeid arvestades," lisas ta. "Iga detail on läbi uuritud."

Bonnell kinnitas, et õnnetuste juhtumine pole siiski välistatud ja sel juhul „suletakse gaasi juurdevool lihtsalt ühest otsast.“
"Riskihinnang on tehtud kogu torusüsteemi kohta," lausus ta.

Samas on sellise mastaabiga õnnetuse juhtumise tõenäosus analüüsi järgi üks kord 58 000 aasta jooksul. Arutelul osalenud kuulajate sõnul võib aga trassis kätkev energia võrduda saja Hiroshimale visatud aatompommiga.

Nord Stream’i Balti esindaja Romans Baumanis lubas omaltpoolt, et Vene laevad ei hakka gaasijuhtme valmimisel piki trassi patrullima.
"Trass on kaitstud looduslikult," selgitas ta.
Projekti esindajad kinnitasid ka, et Nord Stream ei too kaasa märkimisväärset keskkonnamõju ja need, mis kaasnevad, on lühiajalised. 

Nende sõnul süvendatakse merepõhja ainult randumisalal ning Taani ja Rootsi vetes. Mujal paigutatakse toru merepõhja ning süvikute ületamiseks kasutatakse kruusast kuhjatud padjandeid.
"Merepõhja ümberkujundamine on vajalik torujuhtme terviklikuks rajamiseks," põhjendas Bonnell.

Enamik piiriüleseid mõjusid avaldub eelkõige ehitusetapis.

Kalanduse osas lükkas Nord Stream kõik kalavarude vähenemisest tingitud väited ümber ja ettevõte lubas kaluritele gaasijuhtmest tingitud kahjud hüvitada, kui nad suudavad seda tõestada.
Kaks 1220 kilomeetri pikkust gaasijuhet kavatsetakse rajada Läänemerre Venemaalt Saksamaale. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest.

Trassi ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Hetkel pole ainsa Espoo konventsiooni riigina esitanud oma keskkonnamõju hindamise raportit Venemaa.