Noored ei taha Sillamäele tööle minna

Noorte lahkumine Ida-Virumaalt on muutunud juba nii suureks probleemiks, et nende tagasikutsumine võib varsti pälvida ka valitsuse tähelepanu. Ent seni peavad mitmed ettevõtted leppima pensionipõlvele üha lähenevate töölistega.

Metallurgiahiiu Silmet juhatuse esimehe David O’Brocki sõnul teeb ettevõte uute töötajate leidmiseks koostööd nii Tallinna kui ka Tartu ülikooliga, kuid suurt leevendust ülikoolide kaudu ettevõttele ei tule. „Ju pole keemia õppimine piisavalt seksikas ja nii lähenevad kõik meie töötajad 50.–55. eluaastale,” sõnas ta. „Seetõttu üritame praegu ise endale järgmisi töölisi õpetada.”

O’Brocki sõnul näeb järgneva põlve õpetamine välja justkui aastakümnete eest, kui aastaid metallurgina töötanud isa võttis poja käekõrvale ja õpetas talle töö kõrvalt ametisaladusi. „Meil võiks umbes viis uut töötajat aastas ikka juurde tulla, sest meil on 500 inimest ja igas tsehhis umbes 150 töötajat. Oleks hea, kui nad jagaksid keemiat,” lausus O’Brock.

Tartu ülikooli keemiainstituudi direktori Enn Lusti sõnul väldivad noored keemikud Ida-Virumaale tööleminekut piirkonna üsna kesise kuvandi pärast. „Probleem on selles, et kahjuks on sellest loodud imago kui venekeelsest piirkonnast, kus pole kultuuriliselt mitte midagi peale hakata ja ka palgad on keskmisest kesisemad,” nimetas Lust ühe võimaliku probleemi. „Häda on selles, et isegi sealt kandist pärit noored ei taha sinna tagasi minna – just üle Eesti valitseva kuvandi pärast.”

Vaatavad Moskva poole

Loodus ei salli tühja kohta ega metallurgiafirma täitmata töökohti. O’Brocki sõnul on nad seetõttu pööranud pilgud Moskva ülikooli poole, kus on juba aastaid olnud väga tugev metallurgiaõpe, ning ka Silmeti palgad on võimelised Venemaa tööstuse omadega konkureerima. „Palgad on Silmetis igati head, kuid näiteks juristid teenivad veel rohkem,” põhjendas O’Brock, miks eesti noored keemiale juurat eelistavad. „Lisaks suudavad Moskvast toodud spetsialistid kohaneda Sillamäe eluga eestlastest paremini.” Sillamäel elab kaks protsenti eestlasi.

Siseministeeriumis valminud Ida-Virumaa tegevuskava projekti ühe punkti järgi peaks luubi alla võetama noorte Ida-Virumaale tööle meelitamine, ent juba juunis ministeeriumist valitsuskabinetti saadetud kava pole valitsuses seni arutusele tulnud. Siseministeeriumi pressiesindaja Kristel Tuule sõnul nõuab kava arutamine kõikide ministrite kohalviibimist, kuid seni pole valitsusel sellist istungit olnud. „Selle nädala istungil on kõik ministrid olemas ja seetõttu võiks tegevuskava päevakorda minna,” pakkus Tuul.

Ülikool: keemia pole noorte seas popp eriala

•• Tartu ülikooli keemiainstituudi direktori Enn Lusti sõnul ei ole keemiku karjäärist huvituvate noorte puudus sugugi ainulaadne, Ida-Virumaast lähtuv mure. Ka ülikoolidel endil on probleeme võimekate tudengite leidmisega. „Keemiaõppe ja üldse loodusteaduste ebapopulaarsus pole probleem ainult Eestis, vaid üle kogu maailma,” sõnas Lust. „Palju lihtsam on ju istuda arvutis ja müüa, koostada seadusi ja pakkuda juriidilist teenust kui tegeleda süvaprobleemide lahendamise, ammugi selle õppimisega.”

•• Lusti sõnul on olukord hiljuti veidi paranenud, sest keemiatudengite arv on suurenenud, ent seejuures on nende tase muutunud väga kõikuvaks. „Tudengikandidaatide tase on täiesti ka-hestunud. On tudengikandidaate, kes on väga hästi ette valmistunud, kuid on ka neid, kes jeli-jeli..., kes mujale sisse ei saa ning tulevad siis õppima keemiat või materjaliteadust,” sõnas Lust.

•• „Suurim on see probleem ma-gistri- ja doktoriõppes. Isegi USA juhtivad ülikoolid paluvad jumalakeeli saata neile doktorante, sest isegi nemad ei suuda teha kõrgema astme õpet atraktiivseks.”