Moody´s võib Eesti riigireitingut langetada

Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody´s esitas täna praegu A1 tasemel oleva Eesti valitsuse rahvus- ja välisvaluutas võlakirjade reitingu võimalikuks alandamiseks.

Moody'se hinnangul on Eesti palju paremas positsioonis kui suurem jagu piirkonna riike, et üleilmse krediidikriisi mõjudega hakkama saada. Eesti valitsus oli kriisi alguseks kogunud märkimisväärsel hulgal varasid ning oli peaaegu ilma võlakoormata. Seetõttu mõjutavad kapitaliturgude probleemid Eestis märksa vähem kui näiteks Lätit või Leedut, mis lubaks Eestile anda mõnevõrra kõrgema reitingu kui lõunanaabritele.

Eesti välisvaluutas võetud kohustuste ülempiir jääb muutumatuks tasemele Aa1/P-1 stabiilse väljavaatega, teatas agentuur.

Eesti majandusmudel võib olla kahjustatud

"Peamine põhjus tänaseks reitingu ümbervaatamiseks on üleilmse ja piirkondliku makromajandusliku keskkonna tõsine halvenemine, mis on tabanud Baltimaid eriti tõsiselt," selgitas Moody'se riigiriski grupi asepresident ja analüütik Kenneth Orchard agentuuri teates. "Šoki suurus ja ulatus kergitavad kahtlusi, et Eesti majandusmudel võib olla tugevasti kahjustatud, mis õõnestab pikaajalist kasvuperspektiivi ja valitsuse rahanduslikku tugevust."

"Praegu käimasolev majandusliku aktiivsuse allakäik ja likviidsuse vähesus piirkonnas on viinud negatiivse tagasiside nõiaringini, milles langevad varade hinnad vähendavad usaldusväärsust ja nõrgendavad majandust laiemalt," rääkis Orchard. "Moody'se hinnangul on Eesti valitsus heas positsioonis, et praeguse keerulise surutisega toime tulla, arvestades riigi esialgseid soodsaid võlanäitajaid, kuid krediidiväljavaade on nõrgenenud võrreldes paljude teiste A1-reitinguga riikidega."

Majanduslangus tuleb pikk ja sügav

Moody'se hinnangul kujuneb Eesti mullu alanud majanduslangus pikaks ja sügavaks. "Eesti jooksevkonto puudujääk kahaneb 2009. aastal tõenäoliselt sisemajanduse koguprodukti 18 protsendilt, nagu see oli 2007. aastal, madalama otsa ühekohaliseks numbriks. See tähendab suuremõõdulist majanduse ümberkorraldamist, millel on sügav mõju tööturule, investeeringutele ja valitsuse tuludele," lisas Orchard.

Agentuur arvab ühtlasi, et valitsuse finantsvõimekus kahaneb, sest valitsus tõenäoliselt muudab oma eelarvepoliitikat lõdvemaks, et pehmendada majanduse kohanemist. Hoolimata suurtest kulukärbetest kujuneb riigieelarve defitsiit tänavu ja tuleval aastal üsna suureks, sest majanduslangus kahandab riigitulusid. Likviidsus väheneb ja võlakohustused suurenevad, kuigi kohustuste kasv jääb tõenäoliselt kontrollitavale tasemele.

Euro ei lahenda kõiki hädasid, kuid toetaks märgatavalt usaldust

Eesti võib agentuuri hinnangul minna üle eurole juba aastal 2011, juhul kui valitsus suudab kontrolli all hoida eelarvedefitsiidi, nii et Euroopa Komisjon sellega rahule jääb.

"Euro kasutuselevõtt ei ole universaalne ravim Eesti hädade vastu - majandus peab siiski ette võtma suurema kohanemise uute oludega," hoiatas Orchard. "Riigi kõrge riskiprofiili kõrvaldamisel võib euro kasutuselevõtt anda siiski vajaliku toetuse usaldusele, toetades erasektori tarbimist ja investeeringuid."