Milline oli Slovakkia eurole ülemineku kogemus?

Seni viimane euro kasutusele võtnud riik on Slovakkia. Sealse majanduse ülesehitus on Eesti omast üsna erinev, kuid elatustase üpris sarnane. Seega võiks vähemalt teoreetiliselt Slovakkia kogemuse järgi teha mingeid järeldusi ka Eesti jaoks.

Tegelik elu kahjuks nii lihtne ei ole: väga keeruline on öelda, kui hästi-halvasti sai alguse Slovakkia euro-ala liikmeks olek. Nimelt langes üleminek sisuliselt kokku ülemaailmse majanduskriisi haripunktiga. 2009. aasta saabudes oli maailma kaubavahetus vabalanguses ja sellepärast on keeruline öelda, kuidas just mõjutas euro tulek Slovakkia eksporti. Arvata võib, et euro tugevus võrreldes teiste Kesk-Euroopa valuutadega ei mõjunud kuigi hästi. Samal ajal ei maksa aga alahinnata ka euro stabiliseerivat mõju.

Igatahes pääses mullu valla ostuturismi laine: slovakid käisid üha enam sisseoste tegemas Ungaris, kelle valuuta oli möödunud aasta keskpaigaks 12 kuu jooksul euro suhtes 14 protsenti odavnenud. Aasta eest kurtsid paljud Slovakkia töösturid ja kaupmehed, et euro on liiga tugev. Nüüd neil tõenäoliselt enam seda muret ei ole.

Hinnatõus tegi muret

Tänavu koostatud Slovakkia keskpanga uuringu põhjal nentis teadur Tibor Lalinsky, et euroga liitumine võis avaldada ka negatiivset mõju. Samal ajal oli hinna- ja kulueeliste vähenemine ajutine. Lalinsky sõnul puuduvad tõendid, et euro mõju olnuks mõnes sektoris puhtnegatiivne. Pealegi tuleks uue valuuta käibelevõttu hinnata pigem keskpikas kuni pikas perspektiivis, mitte juba aasta möödudes.

Kui enne eurole üleminekut oli ühisraha kasutuselevõttu hästi ja halvasti suhtuvaid inimesi umbes võrdselt, siis pärast selle teoks saamist pidas muutust heaks või pigem heaks ligikaudu kolmveerand küsitletud slovakke. Halvaks või pigem halvaks pidas euro kasutuselevõttu umbes viiendik küsitletuid.

Kõige suuremat muret tunti riigis enne euro saabumist hinnatõusu pärast. Jaanuaris 2009 korraldatud küsitluses ütleski 43% vastanuid, et tajub euro saabumisega seotud inflatsiooni, aasta lõpul väitis seda juba 57% küsitletuid. Ühes uuringus vastas lausa 70% inimesi, et nende meelest tõi euro kaasa hinnatõusu. Majandusanalüütikud seevastu arvavad, et möödunud aasta algul euro pigem pidurdas Slovakkia inflatsiooni – nii väikest jaanuarikuist hinnatõusu eelnenud kuuga võrreldes (0,3%) ei ole riigi ajaloos varem nähtud.

Slovakkia keskpank on välja arvutanud, et euro tulek kergitas mullu jaanuaris eelnenud kuuga võrreldes hindasid (sõltuvalt arvutusmeetodist) 0,12 kuni 0,18 protsendipunkti. Kui aga arvesse võtta ka need kaubad-teenused, mille hind langes, jäi euro saabumise põhjustatud üldine hinnatõus –0,12 kuni 0,12 protsendipunkti vahemikku. Keskeltläbi seega null.

OECD varasemad uuringud on näidanud, et eurole üleminekust tingitud hinnatõus mõjub rohkem jõukamatele inimestele – kes arvatagi kasutavad rohkem kõikvõimalikke teenuseid –, aga ka lastega peredele (vt graafikut).

Möödunud aasta detsembris arvutas veel 56% slovakke endiselt eurohinnad kroonideks ümber. Madalama haridustasemega inimeste seas oli kroonidesse ümberarvutamine märkimisväärselt rohkem levinud.

Väikseim Slovakkia rahatäht oli enne väärt 0,66 eurot – vahetuskurss oli 30,126 krooni ühe euro eest. Müntide kasutamine on nüüd valmistanud peavalu pigem kaupmeestele kui tarbijatele. Vajadus käidelda suuremat mündihulka on iseäranis suurendanud väikepoodnike kulusid.

Eesti Pank õpetab eurot tundma

•• Eesti Pank on hakanud pankasid ja suuremaid kaubandusettevõtteid euro turvamärkide ja võltsingute teemal koolitama, kaasatud on Soome Panga, Soome keskkriminaalpolitsei ja Soome Nordea panga eksperdid.

•• Septembris korraldab Eesti Pank aga kõigis maakonnakeskustes sularahakäitlejate koolitused. Osalejaile antakse ülevaade euro turvamärkidest ning juhiseid, kuidas võltsinguid ära tunda ja võltsingukahtluse korral käituda.

•• Peale selle kavatseb Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga alustada tänavu sügisel televisioonis ja trükimeedias reklaamikampaaniat, mis tutvustab Eesti inimestele eurosularaha turvamärke. ÄL