Miks napib Eestis töökohti ja töötajaid?

Igas ühiskonnas on vaja täita töö- ja ametikohti, ilma milleta hakkama ei saa. Üheks meie lastehaiguseks näib olevat uskumus, et nn valgekraede ametikohtadele peaksid mahtuma kõik. On see aga võimalik?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on analüü-sinud tööjõuvajadust, muuhulgas tööjõu jagunemist ameti-rühmade vahel. Nimetagem seda tööjaotusmudeliks. Selle põhjal on ilmne, et nõudmine spetsialistide ja oskustöötajate järele kasvab veelgi.

Töökohad Eestis. Juhid

Eestis on juhtide ametikohti pisut üle kümnendiku kõikidest ametikohtadest. Ametite klassifikaatori (ISCO-88, International Standard Classification of Occupations, eestindatud 1999) järgi kuuluvad siia seadusandjad, kõrgemad riigiametnikud ja teised juhid. Üldjuhul eeldatakse juhi kohale kandideerijalt kõrgharidust.

Tippspetsialistid

Tippspetsialistide osakaal kõi-gist ametikohtadest ühiskonnas on kümnendik. Siia liigituvad ametikohad, mis oma vastutus-ala tõttu on tänaseks juba traditsiooniliselt välja kujunenud kui kõrghariduspõhised. Näiteks arstid, õpetajad/õppejõud, insenerid, advokaadid, kohtunikud jne.

Spetsialistid ja ametnikud

Kolmandiku ametikohtadest moodustavad spetsialistide ja ametnike töökohad. Ametnike hulka loetakse kõik büroo-, teenindus-, müügi- või riigitöötajate (kõige laiemas mõistes), töökohad. Spetsialistide grupi moodustavad keskastme spetsialistide ja tehnikute ametikohad. Haridustaseme mõistes jagunevad need ametirühmad kaheti, osa neist eeldab korraliku kutseõppe läbimist, teine osa rakenduskõrgharidust.

Oskustöötajad

Kolmandikule olemasolevatest töökohtadest on vaja oskustöötajaid. Siia kuuluvad oskus- ja käsitööliste ning masina- ja seadmeoperaatorite ametikohad. Oskustöötajaid koolitavad kutseõppeasutused.

Lihttöölised

Kümnendik ametikohtadest ei eelda erialast ettevalmistust. Reeglina on tegemist rutiinsete või vähest vastutust eeldavate ametitega.

Suures plaanis on Eesti tööjaotusmudel sama ka aastal 2010. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud prognoosis nähakse ette mõningast tööhõive suurenemist, kuid kasv jaguneb üsna võrdselt kõigi ametirühmade vahel.

Haridus Eestis

Eesti tänane haridusmudel on vastuolus meie reaalse tööjaotusmudeliga. Eestis jätkab põhikoolijärgselt üldhariduse õpinguid 72 protsenti noortest. Gümnaasiumiõppe eesmärk on õpilaste ettevalmistamine kõrgharidusõppeks. Üliõpilaste arv Eestis, võrrelduna kümne aasta taguse ajaga, on pea kolmekordistunud.

Arvuliselt on kõige rohkem kasvanud sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse üliõpilaste arv. Kõrgharidusõppes jagunevad õppekohad akadeemilise ülikoolihariduse ja rakendusliku kõrghariduse vahel 70/30 ülikoolihariduse kasuks. Tööjaotusmudeli vaates oleks vastavus tagatud vastupidise suhtarvu korral.

Keegi pole rahul

Tööturu ja haridusmudeli vastuolu sünnitab rahulolematust. Ettevõtjate rahulolematus massilise ja kasvava oskustööjõu puudusega pole kellelegi uudis. Paraku jäävad ettevõtjad kutsehariduse arengu eest seistes ühiskonnas vähemusse ainuüksi lastevanemate huvide kõrval.

Astudes üles lapsevanema rollis, nõuame uute gümnaasiumikohtade avamist ja pingutame püksirihma, et järeltulija kõrgharidusõpingud kinni maksta. Võsukese kallilt kätte tulnud diplomile väärilise töökoha mitteleidmisel oleme ka lapsevanemana rahulolematud. Kõrgharidusega töötute osakaalu kasvav trend on selge rahul-olematuse mõõtmise indikaator. Ootustele (ka majanduslikele) ja õpitud erialale mittevastav töökoht ning sellest tulenev rahul-olematus iseendaga statistikas ei kajastu.

Olukord, kus suur osa kõrgharitud tippspetsialistidest leiab rakendust parimal juhul ametnike või keskastme spetsialistide ametikohal, toodab rahul-olematut kodanikkonda.

Tööjaotusele mittevastav haridusmudel loob soodsa pinnase nii tööjõu sisse- (oskus- ja lihttöölised) kui ka väljarände kasvuks. Aimatav probleemipundar on õhus. Samamoodi jätkates, taustaks õpilaste arvu järsk vähenemine, süveneb vastuolu tööturuvõimaluste ja hariduses pakutava vahel veelgi.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive prognoos aastani 2010.

Kuidas on mujal Euroopa riikides?

•• Euroopa riikide kogemustele tuginedes on edukad need ühiskonnad, kus haridussüsteemi kavandamisel arvestatakse riigi tööturu võimaluste ja vajadustega.

•• See tähendab, et sarnane tööjaotusmudel on aluseks eri haridustasemete ja koolitüüpide õpilaskohtade kavandamisel ning rahastamisel.

•• Valik akadeemilise või rakendusliku hariduse vahel tehakse põhikooli lõpus.

•• Näiteks naaberriigis Soomes õpib keskhariduse tasemel 57 protsenti noortest kutseõppes ja 43 protsenti üldhariduslikus gümnaasiumis.

•• Samas jätkab Soomes 24 protsenti kutseõppe lõpetajatest rakenduslikus ja viis protsenti akadeemilises kõrgharidus-õppes.

•• Vaatamata kutseharidusliku suuna ülekaalule keskhariduse tasemel on Soomes kõrgharidusega inimeste osa elanikkonnas suurem kui Eestis. T.R